{"id":25445,"date":"2012-02-24T00:02:08","date_gmt":"2012-02-23T21:02:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25445"},"modified":"2012-02-24T00:05:51","modified_gmt":"2012-02-23T21:05:51","slug":"kvaasikristallides-voib-moodustuda-uus-eriskummaline-nanopiirkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25445","title":{"rendered":"Kvaasikristallides v\u00f5ib moodustuda uus eriskummaline nanopiirkond"},"content":{"rendered":"

Rahvusvaheline uurijate meeskond avastas kvaasikristallides esineva uut t\u00fc\u00fcpi struktuurilise anomaalia. Kvaasikristallil on m\u00f5ned kristallisarnase materjali omadused, kuid see on keerulisema struktuuriga ainulaadne aine.<\/strong><\/p>\n

Avastuse teinud teadust\u00f6\u00f6 meeskonda, kuhu kuuluvad ka teadlased Jean Lamouri Instituudist Prantsusmaal, juhtis USA Energia Osakonna Ames\u2019i Laboratooriumi vanemkeemik Pat Thiel<\/strong>, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Teadlased USA Energia Osakonna Ames\u2019i Laboratooriumist avastasid uut t\u00fc\u00fcpi kvaasikristallide defekti. Pildil on n\u00e4idatud skaneeriva tunnelmikroskoobi kuvandid \u00fcleminekumetalli kvaasikristallide pinnast ja nano-aladest. Pilt: Ames\u2019i Laboratoorium \u2013 USDOE<\/p><\/div>\n

Kristallide puhul viitab \u201edefekt\u201c igale k\u00f5rvalekaldele t\u00e4iuslikust struktuurilisest s\u00fcmmeetriast. Ehkki termin vihjab soovimatule omadusele, pole k\u00f5ik defektid halvad. Mitmed neist kontrollivad v\u00f5i m\u00f5jutavad v\u00f5tmet\u00e4htusega aine omadusi, n\u00e4iteks keemilist puhtust, mehaanilist tugevust, elektrijuhtivust, v\u00e4rvust, korrusiivsust v\u00f5i pinna omadusi. N\u00e4iteks rubiinid on punased defekti t\u00f5ttu, mis muudab muidu ebam\u00e4\u00e4rase kristalli hinnaliseks v\u00e4\u00e4riskiviks.<\/p>\n

Kvaasikristallidel v\u00f5ib juba teadaolevalt esineda defekti t\u00fc\u00fcp, mida t\u00e4histatakse inglise keeles terminiga \u00a0phason flip<\/em><\/strong>. See defekt seisneb aatomite teatavas lokaalses \u00fcmberpaiknemises ning v\u00f5ib moodustuda kristalli pinnale. Uut t\u00fc\u00fcpi defekt avastati aga siis, kui uurijad vaatlesid salap\u00e4raseid nano-suuruses alasid kvaasikristallide pinnal. Phason flip<\/em>\u2019ist erinevalt ulatub uut t\u00fc\u00fcpi defekt pinnapiirkonnast kaugemale \u2013 kvaasikristalli sisemusse.<\/p>\n

\u201eKvaasikristallid on v\u00e4ga p\u00f5nevad ained \u2013 nad paistavad alati n\u00e4itavat ootamatuid omadusi. Isegi nende olemasolu on ootamatu,\u201c s\u00f5nas Thel.<\/p>\n

T\u00f5epoolest, Dan Shechtman<\/strong> vaatles alles 1982. aastal oma elektronmikroskoobi all midagi, mis n\u00e4is v\u00f5imatuna \u2013 t\u00e4pselt defineerituid, kuid kordumatu paigutusega aatomeid. Sellega avastati kvaasikristallide olemasolu, kuid kulus pikka aega, kuni teaduslik ringkond nende olemasolu tunnistas. Shechtman v\u00f5itis selle avastuse eest 2011. aastal Nobeli Keemia-auhinna.<\/p>\n

Uut t\u00fc\u00fcpi defekti hiljutine avastus n\u00e4itab, et kvaasikristallid on siiani t\u00e4is \u00fcllatusi. Nanom\u00f5\u00f5tmetes defekt ei esine alati \u2013 see ilmub vaid kindlatel tingimustel, et aidata tasakaalustada esile kerkinud energeetilisi probleeme. Defekti moodustumine nendel erilistel tingimustel v\u00f5imaldab esile tuua k\u00f5rgema energiaga \u00fcleminekumetalli-rikkaid pindu ootusp\u00e4raste madalama energiaga alumiiniumirikaste pindade asemel.<\/p>\n

Kuna nanostruktuurid on paljut\u00f5otavad laia ulatusega rakenduste tarbeks, alates meditsiinilistest ja l\u00f5petades elektrooniliste rakendustega, v\u00f5ib ainete pinna ja mahuaine defektide vahelise suhte m\u00f5istmine tuua paremat arusaama k\u00fcsimusse, miks nanostruktuurid on tihti ebatavaliselt tugevad.<\/p>\n

\u201eOn teada, et nanojuhtmete puhul on kvaasikristallide tugevus seotud t\u00f5siasjaga, et nende pind on v\u00f5imeline aine siseseid defekte \u201ekustutama\u201c,\u201c v\u00e4itis Thiel. \u201eKuid v\u00e4ga ekstreemsetel tingimustel v\u00f5ivad isegi nanojuhtmed eba\u00f5nnestuda ning seejuures tundub pinnal olevat oluline roll. Seega on pinna ja aine siseste defektide vaheline suhe v\u00e4ga oluline,\u201c s\u00f5nas ta.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel:\u00a0\u201eNanodomains due to Phason Defects at a Quasicrystal Surface<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rahvusvaheline uurijate meeskond avastas kvaasikristallides esineva uut t\u00fc\u00fcpi struktuurilise anomaalia. Kvaasikristallil on m\u00f5ned kristallisarnase materjali omadused, kuid see on keerulisema struktuuriga ainulaadne aine. Avastuse teinud teadust\u00f6\u00f6 meeskonda, kuhu kuuluvad ka teadlased Jean Lamouri Instituudist Prantsusmaal, juhtis USA Energia Osakonna Ames\u2019i Laboratooriumi vanemkeemik Pat Thiel, kirjutab Physorg.com. Kristallide puhul viitab \u201edefekt\u201c igale k\u00f5rvalekaldele t\u00e4iuslikust struktuurilisest s\u00fcmmeetriast. […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":25446,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-25445","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25445","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25445"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25445\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25446"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25445"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25445"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25445"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}