{"id":25450,"date":"2012-02-20T20:57:36","date_gmt":"2012-02-20T17:57:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25450"},"modified":"2012-02-20T20:57:36","modified_gmt":"2012-02-20T17:57:36","slug":"teadlased-leidsid-uue-viisi-grafeeni-oksudeerimiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25450","title":{"rendered":"Teadlased leidsid uue viisi grafeeni oks\u00fcdeerimiseks"},"content":{"rendered":"

Northwesterni \u00dclikooli teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uue viisi grafeeni keemiliseks muutmiseks – samm, mis v\u00f5ib meid viia l\u00e4hemale kiiremate, \u00f5hemate ning painduvate elektroonikaseadmeteni.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Oks\u00fcdeerimata grafeeni pulber.<\/p><\/div>\n

Enne grafeeni imeliste omaduste reaalset rakendamist peavad teadlased \u00f5ppima, kuidas selle elektrilisi omadusi kontrollida. Erinevalt sellistest pooljuhtidest nagu on r\u00e4ni, puudub grafeenil keelutsoo, muutes materjalist l\u00e4bi mineva elektrivoolu v\u00e4ljal\u00fclitamise keeruliseks. Seet\u00f5ttu pole puhas grafeen digitaalsetes vooluringides kasutamiseks sobiv, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Antud probleemi \u00fcletamiseks ning grafeeni funktsionaalsemaks muutmiseks t\u00f6\u00f6tavad teadlased \u00fcle kogu maailma selle nimel, et uurida selle keemilise muutmise v\u00f5imalusi. K\u00f5ige paljulubavamaks strateegiaks on hetkel nn Hummersi meetod – protsess, mis t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja juba 1940ndal aastal ning mille abil saab grafeeni oks\u00fcdeerida. See meetod tugineb aga tugevatel hapetel, mis kahjustavad p\u00f6\u00f6rdumatult ka grafeenv\u00f5restikku ennast.<\/p>\n

Northwesterni \u00dclikooli teadlased t\u00f6\u00f6tasid aga hiljuti v\u00e4lja uue meetodi, mille abil saab grafeeni oks\u00fcdeerida ilma selle struktuuri kahjustamata. Lisaks on v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud protsess ka p\u00f6\u00f6ratav, mis v\u00f5imaldab selle keemiliselt t\u00f6\u00f6deldud materjali \u00fcle suuremat kontrolli.<\/p>\n

,,Keemiliste reaktsioonide l\u00e4biviimine grafeenil on \u00e4\u00e4rmiselt keeruline,” s\u00f5nas Mark C. Hersam<\/strong>, NW \u00dclikooli materjali- ja inseneriteaduse professor. ,,Tavaliselt kasutavad teadlased agresiivseid happelisi tingimusi – n\u00e4iteks nagu need, mida kasutatakse Hummersi meetodis -, mis viivad aga v\u00f5restiku sellise kahjustamiseni ning annavad tulemuseks materjali, mida on raske kontrollida.”<\/p>\n

,,Meie meetodis on saadav grafeenoksiid aga keemiliselt homogeenne ning p\u00f6\u00f6ratav, andes h\u00e4stikontrollitavad omadused, mida saab kergesti kasutada k\u00f5rgtehnoloogilistes rakendustes,” lausus Hersam.<\/p>\n

Grafeenoksiidi valmistamiseks lisasid teadlased \u00fclik\u00f5rge vaakumiga kambrisse esmalt hapnikugaasi (O2). Kambri sees olev volframist k\u00fctteniit kuumutati 1500 C-ni, t\u00e4nu millele lahknesid hapniku molekulid hapniku aatomiteks. Seej\u00e4rel sisenesid keemiliselt v\u00e4ga aktiivsed hapniku aatomid \u00fchtlaselt grafeenv\u00f5restikku.<\/p>\n

Tulemuseks saadud materjal on keemiliselt v\u00e4ga homogeenne. Spektroskoopilised m\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itavad, et grafeeni elektrilised omadused s\u00f5ltuvad hapnikuga kattuvusest, viidates faktile, et antud protsessi abil saab grafeenip\u00f5histe seadmete omadusi kontrollida. ,,Pole selge, kas antud uurimust\u00f6\u00f6l kohe \u00fcle\u00f6\u00f6 p\u00e4riselulistele rakendustele mingi m\u00f5ju on,” \u00fctles Hersam. ,,Siiski paistab see olevat samm \u00f5iges suunas.”<\/p>\n

J\u00e4rgnevalt kavatsevad uurimuse l\u00e4bi viinud teadlased uurida teisi viise grafeeni keemiliseks modifitseerimiseks, et t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja suurem valik materjale – paljuski nii, nagu tehti eelmisel sajandi plastmaterjalidega.<\/p>\n

,,V\u00f5ib-olla ei ole hapnikust k\u00fcllalt. L\u00e4bi keemilise modifitseerimise on teadlased t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4lja suurel hulgal pol\u00fcmeere, alustades tugevate plastmassidega ja l\u00f5petades nailoniga. Me loodame grafeeniga viia l\u00e4bi sarnase modifitseerimise,” v\u00f5ttis Hersam asja kokku.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Chemically Homogeneous and Thermally Reversible Oxidation of Epitaxial Graphene<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Northwesterni \u00dclikooli teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uue viisi grafeeni keemiliseks muutmiseks – samm, mis v\u00f5ib meid viia l\u00e4hemale kiiremate, \u00f5hemate ning painduvate elektroonikaseadmeteni. Enne grafeeni imeliste omaduste reaalset rakendamist peavad teadlased \u00f5ppima, kuidas selle elektrilisi omadusi kontrollida. Erinevalt sellistest pooljuhtidest nagu on r\u00e4ni, puudub grafeenil keelutsoo, muutes materjalist l\u00e4bi mineva elektrivoolu v\u00e4ljal\u00fclitamise keeruliseks. Seet\u00f5ttu pole puhas […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":25451,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45,110],"class_list":{"0":"post-25450","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-grafeengrafaan","10":"tag-materjal","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25450","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25450"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25450\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25451"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25450"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25450"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25450"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}