{"id":25453,"date":"2012-02-20T21:26:54","date_gmt":"2012-02-20T18:26:54","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25453"},"modified":"2012-02-21T10:14:14","modified_gmt":"2012-02-21T07:14:14","slug":"maailma-vaikseim-transistor-koosneb-vaid-uhest-aatomist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25453","title":{"rendered":"Maailma v\u00e4ikseim transistor koosneb vaid \u00fchest aatomist"},"content":{"rendered":"

New South Walesi \u00dclikooli teadlased valmistasid seni v\u00e4ikseima – tegelikult v\u00e4ikseima, mida \u00fcldse ehitada saab – transistori. Seade koosneb vaid \u00fcksikust fosfori aatomist.<\/strong><\/p>\n

Uurimust juhtinud teadlase Michelle Simmonsi <\/strong>s\u00f5nul pole tegu mitte olemasolevate tehnoloogiate paremaks muutmise vaid pigem tulevikutehnoloogia v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisega, kirjutab ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

New South Walesi ja Purdue \u00dclikooli teadlased valmistasid \u00fcksikust fosfori aatomist kontrollitava transistori. Aatom, mis siin asub pildi keskel, istub r\u00e4nikristallis asuvas kanalis. Pilt: Purdue University<\/p><\/div>\n

,,See on ilus n\u00e4ide sellest, kuidas ainet saab aatomskaalas kontrollida, et valmistada reaalne seade. Viisk\u00fcmmend aastat tagasi, kui t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja esimene transistor, ei oleks keegi ennustanud kui suurt rolli arvutid meie \u00fchiskonnas m\u00e4ngima saavad. Minnes \u00fcle aatomskaalas seadmeteni, siseneme me uude paradigmasse, kus kvantmehaanika lubab sarnast tehnoloogilist asjade segil\u00f6\u00f6mist. Antud uurimuse teebki just huvitavaks selle v\u00f5imalik rakendamine tulevikutehnoloogiates,” selgitas Simmons.<\/p>\n

Sama uurimusgrupp teatas jaanuaris, et nad on t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4lja fosforist ja r\u00e4nist koosneva juhtme – k\u00f5igest \u00fche aatomi k\u00f5rguse ning nelja aatomi laiuse – mis k\u00e4itus kui vaskjuhe.<\/p>\n

Gerhard Klimeck<\/strong>, kes oli vastutav Purdue \u00dclikoolis l\u00e4bi viidud transistori simulatsioonide eest, s\u00f5nas, et antud t\u00f6\u00f6 on oluline edasiareng, sest see n\u00e4itab kui v\u00e4ikeseid elektroonilisi komponente \u00fcldse valmistada on v\u00f5imalik.<\/p>\n

,,Minu jaoks on see Moore’i seaduse<\/a> f\u00fc\u00fcsiline piir,” \u00fctles ta. ,,Enam v\u00e4iksemaks minna pole v\u00f5imalik.” Oma 0,1 nanomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga v\u00e4hendaks antud transistor tunduvalt protsessorite suurust, kuid siiski tasuks t\u00e4hele panna, et l\u00e4heb mitmeid aastaid, enne kui \u00fcheaatomilistel transistoritel p\u00f5hinevaid protsessoreid reaalselt tootma hakatakse.<\/p>\n

\u00dcheaatomilisel transistoril on siiski ka \u00fcks t\u00f5sine piirang: seadet tuleb hoida v\u00e4ga madala temperatuuri juures – v\u00e4hemalt vedela l\u00e4mmastiku temperatuuril ehk umbes -196 C juures. ,,Aatom istub n\u00f6 kaevus v\u00f5i kanalis, ning selleks, et transistor t\u00f6\u00f6taks, peavad elektronid selles kanalis p\u00fcsima,” selgitas Klimeck. ,,K\u00f5rgematel temperatuuridel liiguvad elektronid rohkem ning l\u00e4hevad kanalist v\u00e4lja. Selleks, et see aatom k\u00e4ituks kui metall, tuleb need elektronid kanalis hoida.”<\/p>\n

,,Kui keegi t\u00f6\u00f6tab v\u00e4lja meetodi, mille abil need elektronid ka ilma madala temperatuurita kanalis p\u00fcsivad, siis saaks antud meetodit kasutada toatemperatuuril t\u00f6\u00f6tava arvuti valmistamiseks. See ongi antud tehnoloogia kasutamise p\u00f5hik\u00fcsimus,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Kuigi transistoritena k\u00e4ituvaid \u00fcksikuid aatomeid on ka varem t\u00e4heldatud, on see esimene \u00fcheaatomiline transistor, mis on valmistatud kontrollitud tingimustes ning suure t\u00e4psusega. ,,Struktuuril on isegi markerid, mis v\u00f5imaldavad teadlastel selle k\u00fclge klemme kinnitada ning seade pinge alla panna,” \u00fctles Martin Fuechsle<\/strong>, artikli peaautor.<\/p>\n

Simmonsi s\u00f5nul on see kontroll see, mis v\u00f5imaldas neil \u00fcheaatomilise seadme valmistada. ,,Saavutades selle \u00fcksiku aatomi asetuse, oleme me \u00fcheaegselt t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4lja ka meetodi, mille abil saame me asetada mitmeid selliseid seadmeid kontrollitult, viies meid skaleeritavale s\u00fcsteemile\u00a0sammu v\u00f5rra l\u00e4hemale.<\/p>\n

\u00dcheaatomiline transistor v\u00f5ib olla viisiks, mille abil saaks valmistada kvantarvuteid, mis t\u00f6\u00f6tavad elektronide ehk kvantinformatsiooni kontrollimise abil. M\u00f5ned teadlased on selliste seadmete valmimise osas aga skeptilised.<\/p>\n

,,Kuigi see tulemus on skaleeritava r\u00e4nip\u00f5hise arvutiteaduse jaoks suur samm, ei vasta see k\u00fcsimusele, kas kvantarvutus on v\u00f5imalik v\u00f5i mitte,” lausus Simmons. ,,Selle k\u00fcsimuse vastus seisneb selles, kas kvantkoherentsust saab suure hulga kvantbittide juures kontrolli all hoida. Meie poolt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud tehnoloogia on potentsiaalselt skaleeritav, kasutades samu materjale, mida kasutatakse r\u00e4nit\u00f6\u00f6stuses, kuid selle k\u00fcsimuse vastamiseks on vaja rohkem aega.”<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “A single-atom transistor<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

New South Walesi \u00dclikooli teadlased valmistasid seni v\u00e4ikseima – tegelikult v\u00e4ikseima, mida \u00fcldse ehitada saab – transistori. Seade koosneb vaid \u00fcksikust fosfori aatomist. Uurimust juhtinud teadlase Michelle Simmonsi s\u00f5nul pole tegu mitte olemasolevate tehnoloogiate paremaks muutmise vaid pigem tulevikutehnoloogia v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisega, kirjutab ScienceDaily.com. ,,See on ilus n\u00e4ide sellest, kuidas ainet saab aatomskaalas kontrollida, et valmistada reaalne […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":25454,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[79,115],"class_list":{"0":"post-25453","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantarvutid","9":"tag-tehnovidinad","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25453","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25453"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25453\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25454"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25453"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25453"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25453"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}