{"id":2546,"date":"2010-04-06T13:20:19","date_gmt":"2010-04-06T10:20:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2546"},"modified":"2010-06-28T13:01:46","modified_gmt":"2010-06-28T10:01:46","slug":"cryosat-2-hakkab-kosmosest-saaski-otsima","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2546","title":{"rendered":"Cryosat-2 hakkab kosmosest s\u00e4\u00e4ski otsima"},"content":{"rendered":"

Neljap\u00e4eval Baikonauri kosmodroomilt orbiidile saadetava Cryosat-2 satelliidi t\u00f6\u00f6\u00fclesannete hulka kuuluvad lisaks pooluste aladel tehtavatele j\u00e4\u00e4paksuse m\u00f5\u00f5tmistele ka h\u00fcdroloogiauuringud ning intrigeerivalt Aafrika malaariapuhangutele lahenduse leidmine.<\/strong>
\nESA on avalikustanud kaardi piirkondadega, kus Cryosat m\u00f5\u00f5tmisi sooritab. Ootusp\u00e4raselt moodustavad suurima osa neist Antarktika ja Arktika j\u00e4\u00e4kilbi m\u00f5\u00f5tmised. Kuna satelliit on varustatud radari-altimeetria aparatuuriga on sooritatavad m\u00f5\u00f5tmised \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4psed ning peaksid andma aimu sellest, kui t\u00f5sine globaalse soojenemise probleem tegelikult on. Kaardilt on n\u00e4ha aga ka mitmeid piirkondi, kus ei tohiks aga mitte kuidagi j\u00e4\u00e4d olla. \"cryosat_modes_595\"<\/a><\/p>\n

Polaarj\u00e4\u00e4st malaarias\u00e4\u00e4skede kodadeni<\/strong><\/p>\n

Otseloomulikult leiduvad j\u00e4\u00e4v\u00e4ljad Andides (2) ning Himaalaja m\u00e4estikus (5,) ent suured alad Vaikses ookeanis ja L\u00f5una-Ameerika ning Aafrika sisemaal? Cryosat-i missiooni koostanud teadlased tahavad satelliidi ressursse maksimaalselt \u00e4ra kasutada.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4 paksuse m\u00f5\u00f5tmiseks peab Cryosat “n\u00e4gema” nii j\u00e4\u00e4 -kui ka veepinda.Vaikse Ookeani regioon (2) kujutab endas kaliibrerimistsooni, et sooritada Arktikas t\u00e4pseid m\u00f5\u00f5tmisi.\u00a0 Kaardil olevad ruudud m\u00e4rgivad alasid, kus on ajalooliselt t\u00e4heldatud vee madalseisu ning seet\u00f5ttu ookeanipind on peaaegu t\u00e4ielikult lame. Seal m\u00f5\u00f5tmisi tehes saavad teadlased andmeid Cryosati enda sisem\u00fcra kohta.<\/p>\n

\u00dcldiselt sooritab Cryosat mitmetel kaardil n\u00e4idatud maismaa piirkondades j\u00e4rvede ning j\u00f5gede veetaseme m\u00f5\u00f5tmisi nagu n\u00e4iteks Amazonase piirkonnas (3.) Mitmed teadlastegrupid kasutavad satelliiti ka rannikupiirkondade uurimiseks, kus seni on h\u00e4davajalikust resolutsioonist vajaka j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n

Cryosat-i missiooni animatsioon. Allikas: BBC News<\/strong>[flashvideo file=video\/cryosat-animation.swf \/]
\nAafrikas (4) tehtavad m\u00f5\u00f5tmised on aga j\u00e4\u00e4paksuse m\u00f5\u00f5tmisest nii kaugel kui \u00fcle\u00fcldse olla saab – kogutavaid andmeid kasutatakse malaariapuhangute ennustamiseks. Aastas sureb malaariasse umbes 800 000 inimest, neist umbes 90\u00b7% Aafrikas, kusjuures enamik nendest on alla viie aastased lapsed. Hispaania teadlaste r\u00fchm on t\u00f6\u00f6tanud aga projekti kallal, mis kasutab radari-altimeetriat moskiitode sigimispiirkondade leidmiseks. Kuna vesi on \u00e4\u00e4rmiselt tugev radarisignaali peegeldaja, siis saab Cryosat-i abiga leida tiike ning veetaskuid, mis seni avastamata on j\u00e4\u00e4nud. Sidudes andmed temperatuuri ning sademete m\u00f5\u00f5tmistega on v\u00f5imalik koostada nakkuseriski kaardid suurema osa Aafrika jaoks. Seej\u00e4rel saaksid valitsused v\u00f5tta vastu ennetavaid meetmeid, nagu n\u00e4iteks kasutada s\u00e4\u00e4skede kolooniate h\u00e4vitamiseks pestitsiide.<\/p>\n

\"Cryosat<\/a>

Cryosat v\u00f5ib malaarias\u00e4\u00e4skede elu p\u00f5rguks muuta<\/p><\/div>\n

Selline radari-altimeetria andmete kasutamine on v\u00e4ga uudne, ent Malarsat-i projekti kallal t\u00f6\u00f6tav M\u00f3nica Roca usub, et sellel on suur potentsiaal\u00b7: “Klassikaline altimeeter ei ole piisavalt suure resolutsiooniga, et v\u00e4ikesi tiike avastada, ent tagasipeegelduvas kajas on suured erinevused. Seega ei saa sa \u00f6elda, kus t\u00e4pselt veetaskud on, ent saad v\u00e4ita, et need on olemas.”
\nSiiski ei lenda Cryosat \u00fcle madalate laiuskraadide v\u00e4ga sagedasti ning seega v\u00f5ib toimuda vahepealse ajaga suuri muutusi, kuid Hispaania teadlased loodavad v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada sellest hoolimata korraliku malaaria kaardistamise p\u00f5him\u00f5tte. Kui nad seda teha suudavad, siis paigutades Cryosat-i tehnika m\u00f5nele soodsamatele laiuskraadidel lendavale satelliidile, oleks v\u00f5imalik tulevikus suuremaid epideemiaid v\u00e4tida. \u00dcheks v\u00f5imalikuks kandidaadiks v\u00f5iks olla 2013. aastal kosmosesse lennutatav Sentinel-3 satelliit.<\/p>\n

Veider minevikup\u00e4rand<\/strong>
\nKui START-leppe alusel v\u00e4hendati strateegiliste tuumarelvade arvu, siis eemaldati suurel hulgal SS18 ballistilistel rakettidel tuumal\u00f5hkepead. Seej\u00e4rel ehitati nende kolmandat staadiumit niimoodi \u00fcmber, et viimased oleksid v\u00f5imelised satelliite orbiidile viima. Siiani on selliselt kosmosesse lennutatud \u00fcle 40 satelliidi. ISC Kosmotras, mis rakette vahendab k\u00fcsis ESA-lt Cryosat-i orbiidile viimise eest veidi alla 20 miljoni euro. Cryosat-i satelliidi orbiidile viiv Dnepr rakett on ehtne k\u00fclma s\u00f5ja p\u00e4rand ning seet\u00f5ttu on tal m\u00f5ningad N\u00f5ukogude Liidu tuumaraketile omased veidrused.
\nAlgselt paigutatakse Dnepr punkrisse, mille sarnastest olid kunagi valmis startima linnu maatasa tegevad tuumal\u00f5hkepead. Stardi ajal plahvatab kanderaketi all p\u00fcssirohulaeng, mis l\u00fckkab Dnepri kiiresti paisuvate gaaside t\u00f5ttu punkrist v\u00e4lja nagu \u0161ampanjakorgi v\u00f5i p\u00fcssikuuli.<\/p>\n

\"Satelliidi<\/a>

Satelliidi eraldumine Dnepri 3. astmest. Foto: ESA<\/p><\/div>\n

Hetkeks rakett lihtsalt ripub 20 meetri k\u00f5rgusel maapinnast, enne kui selle 1.astme mootorid t\u00f6\u00f6d alustavad. Seej\u00e4rel hakkab rakett l\u00f5unapoole lendama, 1.aste kukub maapinnale T\u00fcrkmenistanis ning teine India Ookeanisse. Seej\u00e4rel juhtub aga midagi kummalist – kui satelliidid on paigutatud rakettide \u00fclemistesse astmetesse, siis kasutatakse nende v\u00e4ljutamiseks harilikult vedrumehhanismi.
\nDnepri puhul hakkab aga kohe p\u00e4rast seda, kui 2. ning 3. aste teineteisest eralduvad, 3. aste tagasi Maa suunas lendama. Satelliit on raketist v\u00e4ljuvate heitgaaside eest varjestatud ning kui 3. aste on sellest piisavalt kaugel, siis lennutatakse satelliidikaitse minema. N\u00f5ukogude Liidu teadlaste arvates oli see suurep\u00e4rane mehhanism tuumal\u00f5hkepeade sihikule v\u00f5tmiseks. Dnepri rakett t\u00f6\u00f6tab nii v\u00f5i teisiti Cryosati orbiidile viies oma v\u00f5imete piiri peal ning ESA meeskond hoiab hinge kinni, kuni Cryosat-2 korralikult orbiidil on.<\/p>\n

Dnepr rakett viib 2008.aastal orbiidile 5 Saksamaa Rapideye satelliiti<\/strong>
\n<\/embed><\/object><\/p>\n

Allikad:<\/p>\n

Jonathan Amos – “Hunting mosquitoes from space.”<\/a><\/p>\n

ESA – “Cryosat-2 installed in launch silo.”<\/a><\/p>\n

Jonathan Amos – “Riding the strangest rocket in the world.”<\/a><\/p>\n

Lisaks:<\/p>\n

ESA – “Cryosat”<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Neljap\u00e4eval Baikonauri kosmodroomilt orbiidile saadetava Cryosat-2 satelliidi t\u00f6\u00f6\u00fclesannete hulka kuuluvad lisaks pooluste aladel tehtavatele j\u00e4\u00e4paksuse m\u00f5\u00f5tmistele ka h\u00fcdroloogiauuringud ning intrigeerivalt Aafrika malaariapuhangutele lahenduse leidmine. ESA on avalikustanud kaardi piirkondadega, kus Cryosat m\u00f5\u00f5tmisi sooritab. Ootusp\u00e4raselt moodustavad suurima osa neist Antarktika ja Arktika j\u00e4\u00e4kilbi m\u00f5\u00f5tmised. Kuna satelliit on varustatud radari-altimeetria aparatuuriga on sooritatavad m\u00f5\u00f5tmised \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4psed ning […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-2546","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2546","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2546"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2546\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2546"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2546"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2546"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}