{"id":25552,"date":"2012-02-25T20:04:55","date_gmt":"2012-02-25T17:04:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25552"},"modified":"2012-02-25T20:04:55","modified_gmt":"2012-02-25T17:04:55","slug":"sveits-ehitab-kosmose-puhastamiseks-%e2%80%9ekoristussatelliidi%e2%80%9c","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25552","title":{"rendered":"\u0160veits ehitab kosmose puhastamiseks \u201ekoristussatelliidi\u201c"},"content":{"rendered":"

Maad \u00fcmbritseb enam kui poolest miljonist osast koosnev kosmosepr\u00fcgi pilv. Pr\u00fcgi hulka loetakse nii bussi-suurused t\u00fchjad kosmoses\u00fcstikute v\u00e4lispaagid kui ka v\u00e4ikesed v\u00e4rvik\u00fcbemed. \u00dclisuurtel kiirustel tiireldes avaldavad ka k\u00f5ige v\u00e4ikesemad osakesed suurt ohtu t\u00f6\u00f6tavate satelliitide jaoks, mis v\u00e4ljendub \u00fclik\u00f5rgetes kindlustusmaksetes. Kosmosepr\u00fcgi ohustab ka Rahvusvahelist Kosmosejaama. Iga kord, kui kaks tiirlevat objekti kokku p\u00f5rkuvad, murduvad nad omakorda tuhandeteks v\u00e4ikesteks prahit\u00fckkideks.<\/strong><\/p>\n

Selle kasvava murega v\u00f5itlemiseks algatasid \u0160veitsi teadlased ja insenerid projekti Puhas Kosmos \u00dcks ( CleanSpace One<\/em>), mille k\u00e4igus ehitatakse esimene liige tulevasse kosmose \u201ekoristussatelliidide\u201c perekonda, mis aitavad kosmost puhastada, kirjutab LiveScience.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Satelliit nimega Puhas Kosmos \u00dcks (CleanSpace One) l\u00e4heneb kasutule satelliidile, haarab sellest kinni ja s\u00f6\u00f6stab Maa atmosf\u00e4\u00e4ri, kus nad m\u00f5lemad \u00e4ra p\u00f5levad. Pilt: CREDIT: ESA | NASA |Pilditeaduse ja Anal\u00fc\u00fcsi Laboratoorium, Johnsoni Kosmosekeskus|Analytical Graphics, Inc.<\/p><\/div>\n

Niipea, kui Puhas Kosmos \u00dcks kolme kuni viie aasta p\u00e4rast stardib, kohtub see \u00fchega kahest kasutust objektist orbiidil \u2013 kas Swisscube pikosatelliidi v\u00f5i selle \u201en\u00f5o\u201c Tlsat\u2019iga. M\u00f5lemad objektid on 1000 kuupsentimeetri suurused. Kui koristussatelliit oma eesm\u00e4rgini j\u00f5uab, sirutab see v\u00e4lja haardek\u00e4e, v\u00f5tab objektist kinni ja s\u00f6\u00f6stab Maa atmosf\u00e4\u00e4ri. Atmosf\u00e4\u00e4ri sisenedes p\u00f5levad \u00e4ra nii koristussatelliit kui kosmosepr\u00fcgi.<\/p>\n

Puhas Kosmos \u00dchte kavandatakse ja ehitatakse \u0160veitsi Kosmosekeskuses \u0160veitsi Riikliku Tehnoloogiainstituudi (\u00c9cole polytechnique f\u00e9d\u00e9rale de\u00a0Lausanne\u00a0\u2013\u00a0EPFL) osana. Sealsed teadlased arendavad v\u00e4lja mikro- ja elektrilisi t\u00f5ukej\u00f5us\u00fcsteeme, mis v\u00f5imaldavad Puhas Kosmos \u00dchel 28\u00a0000-kilomeetrise tunnikiirusega Maa \u00fcmber vihisedes kosmosepr\u00fcgist kinni haarata.<\/p>\n

\u201ePeamiseks v\u00e4ljakutseks saab olema kas robotk\u00e4e v\u00f5i m\u00f5ne teise mehhanismi paigaldamine, mis haaraks just Swisscube\u2019st kinni,\u201c s\u00f5nas EPFL\u2019i teadlane Muriel Richard<\/strong> pressivideos. Kavandamise eest vastutav meeskond p\u00fc\u00fcab tema s\u00f5nul inspiratsiooni elusorganismide haardemehhanismidest.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Puhas Kosmos \u00dcks saab olema esimene kosmosesse saadetav koristajasatelliit. Pilt: Pascal Coderay\/EPFL<\/p><\/div>\n

L\u00f5puks loodab teadlaste meeskond pakkuda ja m\u00fc\u00fca tervet masti valmiss\u00fcsteeme, mis on kavandatud erinevas suuruses kosmosepr\u00fcgi orbiidilt eemaldamiseks. \u201eKosmoseagentuurid peavad j\u00e4rjest enam vajalikuks enda poolt kosmosesse saadetud ja n\u00fc\u00fcdseks kasutuks muutunud objekte arvesse v\u00f5tta ja nende k\u00f5rvaldamiseks valmistuda. Meie tahame olla pioneerid selles vallas,\u201c v\u00e4itis \u0160veitsi Komosekeskuse juhataja Volker Gass<\/strong>.<\/p>\n

Richardi s\u00f5nul saavad Puhas Kosmos \u00dche sarnased v\u00e4ikesemad s\u00fcsteemid olema madala hinnaga. \u201eSee pole mitme miljoniline arendust\u00f6\u00f6, vaid \u00fclikoolil p\u00f5hinev arendus,\u201c s\u00f5nas ta.<\/p>\n

Seesuguste koristussatelliitide jaoks v\u00f5ib t\u00f5epoolest turgu olla. 2009. aastal p\u00f5rkas satelliit American Iridium kokku passiivse Vene satelliidi rusudega, mille tulemusel tekkis omakorda umbes 2000 prahit\u00fckki. M\u00f5ned neist t\u00fckkidest h\u00e4vitasid hiljem 55 miljonit dollarit maksva satelliidi. Mida rohkem prahti koguneb, seda sagedasemad saavad olema satelliitide ja prahi vahelised kokkup\u00f5rked. Igal kokkup\u00f5rkel tekib omakorda pr\u00fcgi juurde.<\/p>\n

\u201eN\u00f5nda tekib laviiniefekt ning \u00fcha enam satelliite l\u00fc\u00fcakse orbiidilt v\u00e4lja v\u00f5i nad h\u00e4vitatakse orbiidil,\u201c v\u00e4itis Gass. K\u00f5rgem kokkup\u00f5rkerisk t\u00e4hendab ka k\u00f5rgemaid kindlustusmakseid; t\u00e4nap\u00e4eval on aktiivsete satelliitide kindlustuse maksumuseks umbes 20 miljardit dollarit. Langev kosmosepr\u00fcgi avaldab isegi v\u00e4ikest riski inimeste vigastamisele Maal.<\/p>\n

Astronaut ja EPFL professor Claude Nicollier<\/strong> v\u00f5rdles kosmosepr\u00fcgi probleemi globaalse soojenemisega. \u201eM\u00f5nes m\u00f5ttes on nende kahe probleemi vahel sarnasusi,\u201c v\u00e4itis ta. \u201eKui me midagi ette ei v\u00f5ta, saab meil tulevikus olema suuri probleeme.\u201c<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Maad \u00fcmbritseb enam kui poolest miljonist osast koosnev kosmosepr\u00fcgi pilv. Pr\u00fcgi hulka loetakse nii bussi-suurused t\u00fchjad kosmoses\u00fcstikute v\u00e4lispaagid kui ka v\u00e4ikesed v\u00e4rvik\u00fcbemed. \u00dclisuurtel kiirustel tiireldes avaldavad ka k\u00f5ige v\u00e4ikesemad osakesed suurt ohtu t\u00f6\u00f6tavate satelliitide jaoks, mis v\u00e4ljendub \u00fclik\u00f5rgetes kindlustusmaksetes. Kosmosepr\u00fcgi ohustab ka Rahvusvahelist Kosmosejaama. Iga kord, kui kaks tiirlevat objekti kokku p\u00f5rkuvad, murduvad nad omakorda […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":25553,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-25552","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25552","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25552"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25552\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25553"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25552"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25552"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25552"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}