{"id":25574,"date":"2012-02-28T15:02:50","date_gmt":"2012-02-28T12:02:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25574"},"modified":"2012-02-28T15:02:50","modified_gmt":"2012-02-28T12:02:50","slug":"rontgenkiired-valgustavad-kuu-sisemust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25574","title":{"rendered":"R\u00f6ntgenkiired valgustavad Kuu sisemust"},"content":{"rendered":"

Erinevalt Maast pole meie Kuul aktiivseid vulkaane. J\u00e4ljed vulkaanide aktiivsusest Kuul ulatuvad miljardite aastate taha. See t\u00f5siasi on \u00fcllatav hiljutise avastuse valguses: Moonquake\u2019i andmetel on Kuu sisemuses k\u00fcllaldaselt vedelat magmat ja osa seal asuvatest kivimitest arvatakse sulanud olevat. Teadlased tegid n\u00fc\u00fcd kindlaks pinnal valitseva rahu p\u00f5hjuse \u2013 s\u00fcgaval Kuu sisemuses asuvad sulanud kivimid v\u00f5ivad olla pinnale t\u00f5usmiseks liiga tihedad.<\/strong><\/p>\n

Oma eksperimentide tarbeks valmistasid teadlased Apollo missioonide k\u00e4igus korjatud kuukividest koopiad ning sulatasid need sama \u00fclik\u00f5rgetel r\u00f5hkudel ja temperatuuridel, mis valitsevad Kuu sisemuses. Seej\u00e4rel m\u00f5\u00f5tsid teadlased v\u00f5imsate r\u00f6ntgenkiirte abil kivimite tihedusi. Uurimust\u00f6\u00f6 tulemused avaldati teadusajakirja Nature Geoscience<\/em> veebruarikuu numbris. Uurimust\u00f6\u00f6d l\u00e4bi viinud rahvusvahelist teadust\u00f6\u00f6 meeskonda juhtisid Mirjam van Kan Parker<\/strong> ja Wim van Westrenen<\/strong> VU Amsterdami \u00dclikoolist, kirjutab ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Buzz Aldrin asetas Apollo 11 missiooni k\u00e4igus seismomeetri Kuule. Pilt: NASA<\/p><\/div>\n

Kuu moodustumine ja geoloogiline ajalugu on osaliselt saladuskatte all siiani, viis aastak\u00fcmmet peale Apollo missioone. Astronaudid t\u00f5id Maale 380 kg Kuu kive ning paigaldasid Kuu pinnale mitmeid teaduslikke instrumente. Eelmisel aastal avaldasid NASA teadlased uue mudeli Kuu sisemusest, mille tarbeks nad kasutasid Moonquake\u2019i andmeid Apollo-ajastu seismomeetritelt. Renee Weber<\/strong> v\u00e4itis koos kolleegidega, et Kuu vahev\u00f6\u00f6 s\u00fcgavaimal paiknevad osad, mis piiravad v\u00e4ikest metallilist tuuma, on osaliselt sulanud \u2013 kokku kuni 30 protsendi ulatuses. Maal kalduvad seesugused magmakehad liikuma pinna suunas, mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada vulkaanipurskeid. Kui aga s\u00fcgaval Kuu sisemuses leidub n\u00f5nda palju magmat, siis miks ei ole v\u00f5imalik selle pinnal n\u00e4ha suurejoonelisi vulkaanipurskeid?<\/p>\n

Magma paneb vertikaalselt liikuma tiheduse erinevus magma ja \u00fcmbritseva aine vahel, mis surub magma aeglaselt \u00fclespoole. Mida kergem on vedel magma, seda raevukam on \u00fclespidine liikumine. Kuu magma tiheduse m\u00e4\u00e4ramiseks s\u00fcnteesis Wim van Westrenen oma kolleegidega Amsterdami laboris kuukive. Selleks kasutasid nad Apollo n\u00e4idistelt tuletatud koostist \u201eretseptina\u201c. Kuu tuuma l\u00e4hedal valitsevad r\u00f5hud \u00fcle 45\u00a0000 baari ja temperatuurid \u00fcle 815 o<\/sup>C. Neid ekstreemseid tingimusi on v\u00f5imalik v\u00e4ikeste n\u00e4idiste puhul esile kutsuda: n\u00e4idiseid \u00a0kuumutatakse k\u00f5rge elektrivooluga, survestades neid samaaegselt pressi all. K\u00f5rge r\u00f5hu ja temperatuuri tingimustes oli r\u00f5hku v\u00f5imalik m\u00f5\u00f5ta ESRF-i v\u00f5imsa s\u00fcnktrotron r\u00f6ntgenkiire abil, mis l\u00e4bis nii tahket kui sulanud n\u00e4idist. \u201ePidime selles eksperimendis kasutama maailma parimat r\u00f6ntgenkiirt, kuna magma n\u00e4idi oli v\u00e4ga v\u00e4ike ning suletud massiivsesse, suure neelduvusega mahutisse. Ilma ereda r\u00f6ntgenkiireta pole v\u00f5imalik neid tiheduse muutusi m\u00f5\u00f5ta,\u201c s\u00f5nas ESRF-i teadlane Mohamed Mezouar<\/strong>.<\/p>\n

ESRF-is l\u00e4bi viidud m\u00f5\u00f5tmised \u00fchendati arvutisimulatsioonidega, et arvutada magma tihedus Kuu igas asukohas. Pea k\u00f5ik Kuu magmad leiti olevat oma tahkest \u00fcmbrusest v\u00e4hem tihedad, sarnaselt Maale. Seejuures on \u00fcks oluline erand: v\u00e4ikesed titaanirikka klaasi piisad, mis leiti esmakordselt Apollo 14 missiooni k\u00e4igus, tekitavad Kuu vahev\u00f6\u00f6 s\u00fcgavaimates osades leiduvate kivimitega sama tihedusega magmat. See magma pinna suunas ei liiguks.<\/p>\n

Selline titaanirikas magma v\u00f5ib moodustuda ainult titaanirikaste tahkete kivimite sulamisel. Eelnevad eksperimendid on n\u00e4idanud, et seesugused kivimid moodustusid pinnal\u00e4hedastel madalatel tasemetel kohe peale Kuu formatsiooni. Siit tekib aga k\u00fcsimus, kuidas need nii s\u00fcgavale vahev\u00f6\u00f6sse sattusid. Teadlased j\u00e4reldasid, et Kuu varases ajaloos pidid ilmnema suured vertikaalsed liikumised, mille k\u00e4igus titaanirikkad kivid alanesid pinna l\u00e4hedalt vahev\u00f6\u00f6 ja tuuma piirini v\u00e4lja. \u201ePeale alanemist moodustus neist pinnal\u00e4hedastest kivimitest titaanirikas magma ja kogunes vahev\u00f6\u00f6 alaosasse, justkui tagurpidine vulkaan. T\u00e4nap\u00e4eval j\u00e4tkab Kuu jahtumist, kuna selle sisemuses on sulameid. Kauges tulevikus muudab jahedam ja seega tahkem sulam koostist. Selle tihedus muutub t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcmbritsevast v\u00e4iksemaks. Selline kergem magma v\u00f5iks taas liikuda \u00fcles pinnale, moodustades Kuul aktiivse vulkaani. Oleks see vast vaatepilt! Hetkel on see aga vaid h\u00fcpotees rohkemate eksperimentide jaoks,\u201c s\u00f5nas Wim van Westrenen.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel:\u00a0\u201eNeutral buoyancy of titanium-rich melts in the deep lunar interior<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Erinevalt Maast pole meie Kuul aktiivseid vulkaane. J\u00e4ljed vulkaanide aktiivsusest Kuul ulatuvad miljardite aastate taha. See t\u00f5siasi on \u00fcllatav hiljutise avastuse valguses: Moonquake\u2019i andmetel on Kuu sisemuses k\u00fcllaldaselt vedelat magmat ja osa seal asuvatest kivimitest arvatakse sulanud olevat. Teadlased tegid n\u00fc\u00fcd kindlaks pinnal valitseva rahu p\u00f5hjuse \u2013 s\u00fcgaval Kuu sisemuses asuvad sulanud kivimid v\u00f5ivad olla […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":25575,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-25574","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25574","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25574"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25574\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25575"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25574"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25574"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25574"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}