{"id":25587,"date":"2012-02-25T14:52:37","date_gmt":"2012-02-25T11:52:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25587"},"modified":"2012-02-25T15:38:22","modified_gmt":"2012-02-25T12:38:22","slug":"nanomaterjalide-valmistamise-uus-meetod","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25587","title":{"rendered":"Nanomaterjalide valmistamise uus meetod"},"content":{"rendered":"<p><strong>Jyv\u00e4skyl\u00e4 ja Harvardi \u00dclikooli teadlased avastasid uue meetodi, mille abil nanomaterjale valmistada. Arvutisimulatsioonide abil \u00f5nnestus uurijatel ennustada, et pikkadest ja peenikestest <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Graphene_nanoribbons\">nanoribadest<\/a> saab moodustada nanotorusid ka lihtsalt v\u00e4\u00e4namise abil.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_25588\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/nanoribbons.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-25588\" class=\"size-medium wp-image-25588\" title=\"nanoribbons\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/nanoribbons-300x210.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"210\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/nanoribbons-300x210.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/nanoribbons-250x175.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/nanoribbons.jpg 414w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-25588\" class=\"wp-caption-text\">Nanoribadest moodustatud nanotorud.<\/p><\/div>\n<p>Uurimuse alusidee on lihtne ja kergesti seletatav: v\u00e4\u00e4na oma seljakoti sanga otsasid ning vaata, mis juhtub. Oma olemuselt klassikaline mehhanism on robustne ja kehtib nii makro-, mikro- kui ka nanoskaalas, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-02-method-nanomaterials.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>Lisaks v\u00f5imaldab antud mehhanism eksperimentaalset kontrolli, mis seni on olnud saavutamatu. Antud meetodi abil saab valmistada mitmeid erinevat t\u00fc\u00fcpi uudseid s\u00fcsiniknanotorusid, l\u00f5ksustada molekule torude sisse v\u00f5i valmistada torusid teistest planaarsetest nanomaterjalidest koosnevatest nanoribadest.<\/p>\n<p>Viimase kahek\u00fcmne aasta jooksul on s\u00fcsiniknanotorusid kirjeldatud kui &#8220;kokkukeeratud grafeeni,&#8221; kuigi keegi tegelikult mingit kokkukeeramist ei teinud. Praegu valmistatakse nii nanotorud kui ka mitmed teised nanomaterjalid aatom-aatomi abil kasvatades.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-02-method-nanomaterials.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/prb.aps.org\/abstract\/PRB\/v85\/i8\/e085428\">Twisting Graphene Nanoribbons into Carbon Nanotubes<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Jyv\u00e4skyl\u00e4 ja Harvardi \u00dclikooli teadlased avastasid uue meetodi, mille abil nanomaterjale valmistada. Arvutisimulatsioonide abil \u00f5nnestus uurijatel ennustada, et pikkadest ja peenikestest nanoribadest saab moodustada nanotorusid ka lihtsalt v\u00e4\u00e4namise abil. Uurimuse alusidee on lihtne ja kergesti seletatav: v\u00e4\u00e4na oma seljakoti sanga otsasid ning vaata, mis juhtub. Oma olemuselt klassikaline mehhanism on robustne ja kehtib nii makro-, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":25588,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[45,110,147],"class_list":{"0":"post-25587","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-grafeengrafaan","9":"tag-materjal","10":"tag-nanotehnoloogia","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25587","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25587"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25587\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25588"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25587"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25587"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25587"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}