{"id":25598,"date":"2012-02-25T16:05:09","date_gmt":"2012-02-25T13:05:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25598"},"modified":"2012-02-25T16:05:09","modified_gmt":"2012-02-25T13:05:09","slug":"meetod-voimsamate-elektriautode-valmistamiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25598","title":{"rendered":"Meetod v\u00f5imsamate elektriautode valmistamiseks"},"content":{"rendered":"<p><strong>P\u00f5hja-Carolina Osariigi \u00dclikooli teadlased avastasid viisi, mille abil PVDF nimeline pol\u00fcmeer v\u00f5imaldab kondensaatoritel salvestada ja vabastada suures koguses energiat v\u00e4ga kiiresti. Antud avastus v\u00f5ib viia v\u00f5imsamate ja kiiremate elektriautode valmistamiseni.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_25601\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/auto.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-25601\" class=\"size-medium wp-image-25601\" title=\"auto\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/auto-300x225.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/auto-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/auto-250x187.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/auto.jpg 800w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-25601\" class=\"wp-caption-text\">Uut t\u00fc\u00fcpi kondensaatorid v\u00f5ivad viia v\u00f5imsamate ja efektiivsemate elektriautode v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseni. Pilt: iStockphoto<\/p><\/div>\n<p>Kondensaatorid on akudega v\u00e4ga sarnased, sest nad salvestavad ja vabastavad energiat. Kondensaatorid kasutavad energia salvestamiseks keemiliste reaktsioonide asemel aga eraldatud laengukandjaid. Laetud osakesed v\u00f5imaldavad energial v\u00e4ga kiiresti salvestuda ja vabaneda. Kujutage ette elektriautot, mis suudab kiirendada nullist sajani sama kiiresti kui bensiiniauto. Hetkel pole olemas akusid, mis suudaksid sellist kiirendust anda, sest energia vabastamine neis on liiga aeglane. Kondensaatorid peaksid selle t\u00f6\u00f6 jaoks aga ideaalsed olema &#8211; kui need sisaldavad \u00f5iget materjali, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2012\/02\/120223182646.htm\">ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n<p>F\u00fc\u00fcsik <strong>Dr. Vivek Ranjan<\/strong> avastas veidi aega tagasi, et kondensaatorid, mis sisaldasid pol\u00fcmeeri nimega pol\u00fcvin\u00fclideenfluoriid ehk PVDF ning teist pol\u00fcmeeri nimega CTFE, suutsid salvestada enam kui seitse korda rohkem energiat kui olemasolevad seadmed.<\/p>\n<p>,,Me teadsime, et sellest materjalist saab teha efektiivseid kondensaatoreid, kuid me tahtsime ka m\u00f5ista selle mehhanismi olemust,&#8221; selgitas Ranjan.<\/p>\n<p>Selle teada saamiseks sooritasid teadlased arvutisimulatsioone, et n\u00e4ha, kuidas \u00a0pol\u00fcmeeri sisene aatomstruktuur v\u00e4lise elektriv\u00e4lja rakendamisel muutus. Leiti, et elektriv\u00e4li p\u00f5hjustab pol\u00fcmeeri aatomite polariseerumist, v\u00f5imaldades kondensaatoril kiiresti energiat salvestada ja vabastada. Lisaks osutus, et kui elektriv\u00e4lja rakendati PVDF segule, siis osalesid aatomid justkui s\u00fcnkroniseeritud tantsus, muutudes samaaegselt mittepolaarsest olekust polaarsesse, vajades selleks v\u00e4ga v\u00e4ikest laengut.<\/p>\n<p>,,Tavaliselt, kui materjalid polaarsest olekust mittepolaarsesse \u00fcle l\u00e4hevad, siis toimub see ahelreaktsioonina,&#8221; selgitas Ranjan. ,,Efektiivse kondensaatori valmistamise vaatepunktist ei t\u00f6\u00f6ta seda t\u00fc\u00fcpi liikumine h\u00e4sti &#8211; see n\u00f5uab suures koguses energiat, et panna aatomid oma faasi muutma, ning kokkuv\u00f5ttes ei saada palju rohkem energiat kui seda s\u00fcsteemi sisse pandi.&#8221;<\/p>\n<p>,,PVDF segu puhul muudavad k\u00f5ik aatomid oma olekut korraga, mis t\u00e4hendab seda, et s\u00fcsteemist saadakse suures koguses energiat v\u00f5rreldes sellega, palju seda sinna alguses sisse pannakse. Loodetavasti viivad need uued teadmised meid l\u00e4hemale selliste kondensaatorite loomiseni, mille abil saaks valmistada elektriautosid, mis suudaksid kiirendada sarnaselt bensiinimootoriga s\u00f5idukitega.&#8221;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2012\/02\/120223182646.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/prl.aps.org\/abstract\/PRL\/v108\/i8\/e087802\">Electric Field Induced Phase Transitions in Polymers: A Novel Mechanism for High Speed Energy Storage<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P\u00f5hja-Carolina Osariigi \u00dclikooli teadlased avastasid viisi, mille abil PVDF nimeline pol\u00fcmeer v\u00f5imaldab kondensaatoritel salvestada ja vabastada suures koguses energiat v\u00e4ga kiiresti. Antud avastus v\u00f5ib viia v\u00f5imsamate ja kiiremate elektriautode valmistamiseni. Kondensaatorid on akudega v\u00e4ga sarnased, sest nad salvestavad ja vabastavad energiat. Kondensaatorid kasutavad energia salvestamiseks keemiliste reaktsioonide asemel aga eraldatud laengukandjaid. Laetud osakesed v\u00f5imaldavad energial [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":25601,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110,115,53],"class_list":{"0":"post-25598","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"tag-tehnovidinad","11":"tag-tulevikuenergia","12":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25598","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25598"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25598\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25601"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25598"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25598"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25598"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}