{"id":25639,"date":"2012-02-28T14:59:40","date_gmt":"2012-02-28T11:59:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25639"},"modified":"2012-02-28T14:59:40","modified_gmt":"2012-02-28T11:59:40","slug":"ajakristallid-voivad-kaituda-peaaegu-igiliikuritena","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25639","title":{"rendered":"Ajakristallid v\u00f5ivad k\u00e4ituda peaaegu igiliikuritena"},"content":{"rendered":"

Teadaolevalt omab iga liikuv objekt kineetilist energiat. Kuid tekib k\u00fcsimus \u2013 kui palju energiat vajab objekt liikumiseks? Uues uurimust\u00f6\u00f6s n\u00e4itavad kaks f\u00fc\u00fcsikut, et madalaima energiaseisundiga, teisis\u00f5nu p\u00f5hiolekus s\u00fcsteem v\u00f5ib teoreetiliselt n\u00e4idata perioodilist liikumist. Sellist perioodiliselt liikuvat s\u00fcsteemi v\u00f5ib pidada kristalli ajaliseks vasteks, kuna kristalli defineeritakse selle ruumilise perioodilisuse kaudu. Mis veelgi huvitavam \u2013 \u201eajakristallid\u201c n\u00e4itavad oma madalaimal energiaseisundil liikumist ja murravad seega fundamentaalset s\u00fcmmeetriat, mida nimetatakse aja kulgemise s\u00fcmmeetriaks. Seega sarnanevad niinimetatud ajakristallid \u201eperioodiliselt\u201c igiliikuritega.<\/strong><\/p>\n

F\u00fc\u00fcsikud Frank Wilczek<\/strong> ja Alfred Shapere<\/strong> avaldasid internetiportaalis arXiv.org<\/em> oma uudse ajakristallide idee kohta kaks artiklit. \u00dcks artikkel keskendub klassikalistele ajakristallidele ning teine kvant-ajakristallidele, vahendab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: Sam Rohn, flickr.com\/photos\/nylocations\/<\/p><\/div>\n

Kaasaegne f\u00fc\u00fcsika tegeleb mitut t\u00fc\u00fcpi s\u00fcmmeetriatega, millest \u00fcks fundamentaalsemaid on aja kulgemise s\u00fcmmeetria. See v\u00e4idab, et t\u00e4nap\u00e4eva f\u00fc\u00fcsikaseadused peaksid kehtima ka tulevikus. Seega, kui s\u00fcsteemi omadused j\u00e4\u00e4vad aja jooksul p\u00fcsivateks, siis see s\u00fcsteem allub aja kulgemise s\u00fcmmeetriale. Teisest k\u00fcljest murrab kell oma p\u00fcsivalt liikuvate osutitega eelnimetatud s\u00fcmmeetriat.<\/p>\n

Kuid kui kell vajab selle s\u00fcmmeetria l\u00f5hkumiseks energiaallikat, pole madalaimas energiaseisundis s\u00fcsteemil definitsiooni kohaselt energiaallikat. T\u00f5estamaks, et selline s\u00fcsteem v\u00f5ib t\u00f5epoolest liikumist n\u00e4idata, viisid Wilczek ja Shapere l\u00e4bi keerukaid matemaatilisi arvutusi. Nende arvutuste kohaselt v\u00f5ib oma madalaimas energiaseisundis olev s\u00fcsteem liikuda perioodiliselt justkui silmus v\u00f5i orbiit. Teadlastele teadaolevalt n\u00e4idati esmakordselt, et oma madalaimas energiaseisundis olev ilma v\u00e4lise energiaallikata s\u00fcsteem v\u00f5ib n\u00e4idata liikumist ja l\u00f5hkuda aja kulgemise s\u00fcmmeetriat.<\/p>\n

F\u00fc\u00fcsikud selgitasid, et see avastus ei t\u00e4henda, et sellised s\u00fcsteemid tegelikult ka looduses eksisteeriksid, kuid nende olemasolu on teoreetiliselt v\u00f5imalik. Alguses olid f\u00fc\u00fcsikud m\u00f5nev\u00f5rra kahtlevad nende olemasolus, kuna seesugused s\u00fcsteemid k\u00e4ituksid v\u00e4ga sarnaselt igiliikuriga \u2013 fantaasiaseadmega, mis v\u00f5ib ilma energiatoiteta igavesti t\u00f6\u00f6tada. Selliste s\u00fcsteemide ehitamine v\u00f5ib aga tegelikult olla v\u00e4hem ebat\u00f5en\u00e4oline kui selle olemasolu v\u00f5imalikkuse t\u00f5estamine. Teadlased m\u00e4rkisid, et \u00f5igetel tingimustel k\u00e4itub ka \u00fclijuht sellisel viisil, sest p\u00f5hiolekus elektronid v\u00f5ivad selles j\u00e4tkuvalt silmusekujuliselt liikuda.<\/p>\n

\u201eSeda on keeruline matemaatiliselt rakendada,\u201c v\u00e4itis Wilczek. \u201eNende olemasolu v\u00f5imalikkuski on \u00fcllatav. S\u00f5ltumata sellest, kas sellised s\u00fcsteemid looduslikult esinevad v\u00f5i mitte, olen ma v\u00e4ga optimistlik selles, et neid on v\u00f5imalik kavandada.\u201c Ta lisas, et isegi kui ajakristallid v\u00f5ivad j\u00e4tkuvalt liikuda, poleks neid v\u00f5imalik kasutada kasuliku energia tootmiseks, kuna neid ei tohi h\u00e4irida. Lisaks ei rikuks ajakristallid termod\u00fcnaamika teist seadust. Sellegipoolest on ajakristallide v\u00f5imalused p\u00f5nevad ning teadlased plaanivad j\u00e4tkata nende uurimist.<\/p>\n

\u201eSiin on v\u00e4ga palju suundi, kuhu minna,\u201c s\u00f5nas Wilczek. \u201eK\u00fcsimus on, mida teha esimesena. Lisaks \u2013 kuidas sellist ideed oleks v\u00f5imalik tegelikes ainetes realiseerida; millised on tarvilikud ained; kuidas saame teada, et see toimib; ja mis m\u00f5\u00f5tmed neil ainetel on? Kui see on aine olek, mis on teistest seisunditest erinev, siis v\u00f5ivad esineda faasi \u00fcleminekud,\u201c v\u00e4itis ta ja j\u00e4tkas: \u201eSee on veider ja kummaline idee ning on huvitav j\u00e4lgida, kuhu see v\u00e4lja j\u00f5uab.\u201c<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartiklid:<\/p>\n

\u201eClassical Time Crystals<\/a>\u201c<\/p>\n

\u201eQuantum Time Crystals<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadaolevalt omab iga liikuv objekt kineetilist energiat. Kuid tekib k\u00fcsimus \u2013 kui palju energiat vajab objekt liikumiseks? Uues uurimust\u00f6\u00f6s n\u00e4itavad kaks f\u00fc\u00fcsikut, et madalaima energiaseisundiga, teisis\u00f5nu p\u00f5hiolekus s\u00fcsteem v\u00f5ib teoreetiliselt n\u00e4idata perioodilist liikumist. Sellist perioodiliselt liikuvat s\u00fcsteemi v\u00f5ib pidada kristalli ajaliseks vasteks, kuna kristalli defineeritakse selle ruumilise perioodilisuse kaudu. Mis veelgi huvitavam \u2013 \u201eajakristallid\u201c n\u00e4itavad […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":25641,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[137],"class_list":{"0":"post-25639","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantnahtused","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25639","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25639"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25639\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25641"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25639"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25639"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25639"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}