{"id":25643,"date":"2012-03-05T15:10:12","date_gmt":"2012-03-05T12:10:12","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25643"},"modified":"2012-03-05T15:10:12","modified_gmt":"2012-03-05T12:10:12","slug":"aksionid-voivad-selgitada-liitium-7-vahesust-tumeaine-teoorias","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25643","title":{"rendered":"Aksionid v\u00f5ivad selgitada liitium-7 v\u00e4hesust tumeaine teoorias"},"content":{"rendered":"

P\u00fc\u00fcdes m\u00f5ista, kuidas k\u00f5ik meid \u00fcmbritsev tekkis, on astrof\u00fc\u00fcsikud seni koostanud teooriaid, et selgitada Suure Paugu j\u00e4rgsete s\u00fcndmuste kulgu. Seda tehes on neil tekkinud ideid, mida hetkel veel t\u00f5estada ei saa. \u00dcheks nendest on idee tumeainest, mis moodustab paljude uurijate uskumusel kuni 80 protsenti kogu Universumis leiduvast ainest. Selle teooria probleemiks on aga kindel isotoop, liitium-7: kui tumeaine mudel oleks t\u00f5ene, peaks seda m\u00e4rksa k\u00fclluslikumalt leiduma.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Tugev gravitatsiooniline fokuseerimine Abell 1689-s, mida vaadeldi Hubble\u2019i Kosmoseteleskoobiga. Pilt: NASA<\/p><\/div>\n

Teoreetikud pakuvad v\u00e4lja, et peale Suurt Pauku polnud Universumis midagi peale \u00fclikuuma prootonite ja neutronite massi. Ajapikku need \u00fchinesid ja moodustasid kerge gaasi elemendi deuteeriumi ja heeliumi ning liitiumi isotoobid. Hiljem hakkasid temperatuurid jahenema ja elektronid hakkasid tuumadega seostuma. See peatas footonite vabanemise, mis l\u00f5puks tegi v\u00f5imalikuks k\u00f5ikide \u00fclej\u00e4\u00e4nud t\u00e4nap\u00e4eval teadaolevate elementide moodustumise. Teadlased l\u00f5id seesuguseid teooriaid n\u00fc\u00fcdse kosmilise mikrolaine-taustkiirguse m\u00f5\u00f5tmiste p\u00f5hjal. Siin tekkis aga probleem: mudelites, mis p\u00fc\u00fcavad kogu protsessi taasluua, leidub l\u00f5puks palju rohkem liitium-7\u2019t kui tegelikkuses eksisteerib, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd pakub Florida \u00dclikooli teadust\u00f6\u00f6 meeskond sellele probleemile lahenduse. Nad v\u00e4idavad, et madala massiga boson \u2013 aksion \u2013 v\u00f5ib esinevat lahknevust p\u00f5hjendada. Teadlased pakuvad v\u00e4lja, et kui selline osake t\u00f5epoolest ka eksisteerib, nagu m\u00f5ned arvavad v\u00f5imaliku olevat, v\u00f5ib see piisavalt k\u00fclm olles moodustada kosmoloogilise Bose-Einsteini konsensaadi. See kondensaat v\u00f5is nende v\u00e4ga varaste footonitega vastastikku toimida ja neid seega maha jahutada. Kui see oleks juhtunud, oleks toodetud liitium-7 kogus palju v\u00e4iksem kui on seni arvutatud. See kogus oleks piisav, et joonduda k\u00f5igega, mis on leitud t\u00e4nap\u00e4eval eksisteerivat. See lahendaks teadlaste s\u00f5nul kogu liitium-7 probleemi. Florida \u00dclikooli teadust\u00f6\u00f6 meeskonna uurimust\u00f6\u00f6 avaldati teadusajakirjas Physical Review Letters<\/em>.<\/p>\n

Loomulikult pole asi nii lihtne, sest mida v\u00e4hem liitium-7\u2019t tekkis, seda rohkem pidi moodustuma midagi muud. Mudeli kohaselt peaks seega olema tekkinud rohkem deuteeriumi ja enam neutriino t\u00fc\u00fcpe, mis seni ei tundu t\u00f5si olevat. See v\u00f5ib aga muutuda, kuna Euroopa Kosmoseagentuur t\u00f6\u00f6tab \u00fclikeerulise neutriinode m\u00f5\u00f5tmise meetodi kallal. Kui nad leiavad rohkem neutriino t\u00fc\u00fcpe, siis v\u00f5ib k\u00e4esolev uurimust\u00f6\u00f6 olla p\u00f6\u00f6rdepunktiks aksionide eksisteerimise t\u00f5estamisel. Sellisel juhul muutuksid ka usutavamaks mudelid, mis p\u00fc\u00fcavad selgitada k\u00f5ige eksisteeriva tekkimist.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: \u201eAxion Dark Matter and Cosmological Parameters<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00fc\u00fcdes m\u00f5ista, kuidas k\u00f5ik meid \u00fcmbritsev tekkis, on astrof\u00fc\u00fcsikud seni koostanud teooriaid, et selgitada Suure Paugu j\u00e4rgsete s\u00fcndmuste kulgu. Seda tehes on neil tekkinud ideid, mida hetkel veel t\u00f5estada ei saa. \u00dcheks nendest on idee tumeainest, mis moodustab paljude uurijate uskumusel kuni 80 protsenti kogu Universumis leiduvast ainest. Selle teooria probleemiks on aga kindel isotoop, […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":25644,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-25643","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25643","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25643"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25643\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25644"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25643"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25643"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25643"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}