{"id":25648,"date":"2012-02-28T14:51:33","date_gmt":"2012-02-28T11:51:33","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25648"},"modified":"2012-02-28T14:53:35","modified_gmt":"2012-02-28T11:53:35","slug":"%e2%80%9enegatiivne-murdumisnaitaja%e2%80%9c-avab-tee-uutele-toodetele-ja-toostustele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25648","title":{"rendered":"\u201eNegatiivne murdumisn\u00e4itaja\u201c avab tee uutele toodetele ja t\u00f6\u00f6stustele"},"content":{"rendered":"

Oregoni Riikliku \u00dclikooli uurijad avastasid viisi, kuidas valmistada madala hinnaga ainet, mis v\u00f5ib saavutada valguse ja teiste kiirguste negatiivset murdumisn\u00e4itajat. Sellega t\u00e4ideti eesm\u00e4rk, millest esmalt teoretiseeris \u0160oti f\u00fc\u00fcsik James Maxwell 1861. aastal ning mille praktiline kasutuselev\u00f5tt on seni tabamatuks j\u00e4\u00e4nud.<\/strong><\/p>\n

Ka teiste ainetega on negatiivne murdumisn\u00e4itaja v\u00f5imalik, kuid nad p\u00f5hinevad kallitel keerukatel kristallilistel ainetel. Samu tulemusi tootev madala hinnaga moodus avab ekspertide s\u00f5nul enneolematuid v\u00f5imalusi, alates \u201esuperl\u00e4\u00e4tse\u201c kavandamisest kuni energia kogumise, masin-n\u00e4gemise v\u00f5i \u201evarjekatete\u201c v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseni n\u00e4iva n\u00e4htamatuse saavutamiseks. V\u00f5imalikuks v\u00f5ivad saada t\u00e4iesti uued tooted ja t\u00f6\u00f6stused. Uurimust\u00f6\u00f6 tulemused avaldati hiljuti ning tehnoloogia patenteeriti, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Oregoni Riiklikus \u00dclikoolis avastatud uued amorfsed nanoskaalas laminaadid on uusimad t\u00e4iustused valguse kontrollimiseks l\u00e4bi tahkete ainete. Teadust\u00f6\u00f6 on oluline samm \u201esuperl\u00e4\u00e4tse\u201c loomise suunas. Pilt: Oregoni Riiklik \u00dclikool<\/p><\/div>\n

Uues l\u00e4henemises kasutatakse \u00fcli\u00f5hukesi, \u00fclisiledaid ja t\u00e4ielikult amorfseid laminaate (kihilised struktuurid \u2013\u00a0toim.), mis on esialgselt sadestatud kristallilise struktuurita klaasile. Uurijad nimetavad seda \u201ev\u00e4ga k\u00f5rgtehnoloogiliseks v\u00f5ileivaks\u201c. Teadlaste eesm\u00e4rgiks on painutada kiirgust vastupidiselt sellele, kuidas kiirgus tavaliselt l\u00e4bi iga looduses leiduvat ainet l\u00e4bides liigub. See eesm\u00e4rk on teoreetiliselt v\u00f5imalik juba \u00fcle pooleteise aastasaja, kuid seni pole suudetud seda realiseerida.<\/p>\n

\u201eNegatiivse murdumisn\u00e4itaja saavutamiseks peavad antud metaained olema t\u00e4iesti t\u00e4iuslikud \u2013 veatud,\u201c v\u00e4itis teadlane Bill Cowell<\/strong>. \u201eEnne arvas iga\u00fcks, et ainus viis selle tegemiseks on t\u00e4iuslikult kristalliliste ainetega, mida on \u00fcsna kulukas toota. Seega poleks sel viisil tootmine eriti praktiline suure ulatusega kaubanduslikuks tootmiseks. N\u00fc\u00fcd aga teame, et kasutatavad ained ei pea olema n\u00f5nda eksootilised.\u201c<\/p>\n

Uue uurimust\u00f6\u00f6 abil selgitati, kuidas lihtsalt toodetavad laminaadid, mida valmistatakse sarnase tehnoloogiaga kui lameekraan televiisoreid, v\u00f5iksid selle eesm\u00e4rgi t\u00e4ita. Uurimuses kirjeldatakse Cowelli s\u00f5nul \u00fcldjoontes laminaatide koostisaineid ja teoreetilist k\u00e4itumist. Tulemused avaldati teadusajakirjas Physica Status Solidi A<\/em>.<\/p>\n

\u201eMe pole veel seda l\u00e4henemist kasutanud negatiivse murdumisn\u00e4itaja saavutamiseks, aga meie uurimust\u00f6\u00f6 tulemused viitavad, et see peaks toimima,\u201c v\u00e4itis Cowell. \u201eSee saab olema meie j\u00e4tkuva uurimust\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk. Keegi pole varem tulnud ideele kasutada selleks eesm\u00e4rgiks amorfseid metalle. Arvati, et see ei saa nii lihtne olla.\u201c<\/p>\n

Negatiivne murdumisn\u00e4itaja on Cowelli s\u00f5nul hiilgav idee. See p\u00f5hineb kuulsa f\u00fc\u00fcsiku ja metemaatiku Maxwelli poolt v\u00e4lja arendatud v\u00f5rranditel, millega ta teenis austuse ja tunnustuse \u00fche v\u00e4ljapaistvaima f\u00fc\u00fcsikuna ajaloos. Sajanditeks j\u00e4i see aga vaid teooriaks. Alles eelmise aastak\u00fcmne jooksul m\u00f5tlesid teadlased l\u00f5puks v\u00e4lja, kuidas luua negatiivset murdumisn\u00e4itajaga\u00a0 aineid. Uurijad v\u00e4idavad, et nende madala hinnaga tootmine kaubandusliku turu tarbeks oleks arvestatava t\u00e4htsusega.<\/p>\n

\u00dcheks eriti huvipakkuvaks rakenduseks on \u201esuperl\u00e4\u00e4ts\u201c \u2013 seade, mis v\u00f5ib suurendada valgust viisil, mis \u00fcletab iga olemasoleva tehnoloogia. Mitmed rakendused on v\u00f5imalikud ka elektroonikat\u00f6\u00f6stuses, litograafias, biomeditsiinis, isoleerkatetes, s\u00fcdame\u00fclekandes, kosmoserakendustes ja ehk isegi uutes l\u00e4henemistes optilise arvutustehnika ja energia kogumise vallas. Amorfsete metaainete avastus on Oregoni Riikliku \u00dclikooli hiljutiste uurimust\u00f6\u00f6 tulemuste tulemus. Varasemalt leiti moodus, kuidas valmistada metall-isolaator-metalli ehk MIM dioodi, mis on samuti kaubanduslikult oluline avastus. Antud \u00fclikoolis tehtav uurimust\u00f6\u00f6 kujutab endast uusimaid edaisminekuid \u201edispersiooni kavandamises\u201c v\u00f5i elektromagneetilise kiirguse kontrollimises.<\/p>\n

Samal teemal loe siit<\/a>.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: \u201eEngineering anisotropic dielectric response through amorphous laminate structures<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Oregoni Riikliku \u00dclikooli uurijad avastasid viisi, kuidas valmistada madala hinnaga ainet, mis v\u00f5ib saavutada valguse ja teiste kiirguste negatiivset murdumisn\u00e4itajat. Sellega t\u00e4ideti eesm\u00e4rk, millest esmalt teoretiseeris \u0160oti f\u00fc\u00fcsik James Maxwell 1861. aastal ning mille praktiline kasutuselev\u00f5tt on seni tabamatuks j\u00e4\u00e4nud. Ka teiste ainetega on negatiivne murdumisn\u00e4itaja v\u00f5imalik, kuid nad p\u00f5hinevad kallitel keerukatel kristallilistel ainetel. Samu […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":25649,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-25648","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25648","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25648"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25648\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25649"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25648"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25648"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25648"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}