{"id":25659,"date":"2012-02-27T13:19:09","date_gmt":"2012-02-27T10:19:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25659"},"modified":"2012-02-27T13:19:09","modified_gmt":"2012-02-27T10:19:09","slug":"korgtemperatuurse-ulijuhi-uus-rekord","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25659","title":{"rendered":"K\u00f5rgtemperatuurse \u00fclijuhi uus rekord"},"content":{"rendered":"<p><strong>Enamik teadaolevaid \u00fclijuhte t\u00f6\u00f6tavad absoluutse nulli l\u00e4hedastel temperatuuridel. Ent osad materjalid muutuvad \u00fclijuhtivaks juba temperatuuril 70 K (kelvin). Selliseid materjale nimetatakse k\u00f5rgtemperatuurseteks \u00fclijuhtideks. Pekingi Hiina Teaduste Akadeemia teadlane Liling Sun uuris koos kaast\u00f6\u00f6listega k\u00f5rgtemperatuursete \u00fclijuhtide perekonna vastset v\u00f5sukest raud-seleniidi, ning avastas selle senin\u00e4gemata topeltsiirde \u00fclijuhtivasse olekusse progresseeruvalt k\u00f5rgematel r\u00f5hkudel. \u201eR\u00f5hk on h\u00f5lbus viis materjali elektrijuhtivuse muutmiseks. Materjali kokku surumisel v\u00e4henevad aatmoite vahekaugused, mille tulemusena avalduvad mitmed huvitavad n\u00e4htused,\u201c \u00fctleb Sun.<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/ylijuht.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-full wp-image-25660\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/ylijuht.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"169\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/ylijuht.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/ylijuht-250x140.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a>Normaalr\u00f5hul on raud-seleniid \u00fclijuhtiv temperatuuril 30 K. Teadlased pigistasid materjali 100 mikromeetri l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga ning 50 mikromeetri paksust monokristalli teemantteravikega kruustangide vahel. Tulemused vastasid teoreetilistele ennustustele &#8211; \u00fclijuhtivus kadus 30 gigapaskalisel r\u00f5hul.<\/p>\n<p>\u00dcllatavaks osutus asjaolu, et \u00fclijuhtivus taastus 11.5 gigapaskalise r\u00f5hu juures. \u201eK\u00f5rgem r\u00f5hk reindutseeris \u00fclijuhtivuse. Sellist n\u00e4htust ei ole varem \u00fclijuhtide tehnoloogias t\u00e4heldatud,\u201c s\u00f5nab Sun. Edasisel r\u00f5hu kasvatamisel \u00fclijuhtiva oleku temperatuurikriteerium t\u00f5usis, olles 12.5 GPa juures 48\u00a0 K, mis on raud-seleniid \u00fclijuhtide perekonna temperatuurirekord<sup>1<\/sup>.<\/p>\n<p>Raud-seleniidide praktiliseks rakendamiseks tuleks aga \u00fclijuhtiva oleku temperatuur t\u00f5sta 77 K-ni, vedela l\u00e4mmastiku keemistemperatuurini. T\u00f6\u00f6 autorite s\u00f5nul n\u00e4itavad eksperimendid, et antud temperatuuri saavutamine v\u00f5ib olla reaalne eesm\u00e4rk. Kaasautor Qi-Kun Xue kasvatas koos t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga raud-seleen \u00fclijuhi strontsium-titanaadi substraadile<sup>2<\/sup>. Loodetakse, et uus l\u00e4henemine annab tulemusi.<\/p>\n<p>Massachusettsi osariigi Harvardi \u00dclikooli teadlase Subir Sachevi arvates v\u00f5ib Sue ootamatut tulemust p\u00f5hjendada asjaoluga, et ioonv\u00f5re augud, ehk ioonivabad piirkonnad, jagatakse survestamisel \u00fcmber. Eraldisesivad eksperimendid on n\u00e4idanud, et normaalr\u00f5hul on \u00f5hukesel raud-seleniidi eksemplaril kahetine iseloom. Materjalis on piirkond, mis on tugevate magnetomadustega ning sisaldab palju auke. Teine on aga \u00fclijuhtiv, \u00fchegi auguta piirkond<sup>3<\/sup>. \u201eKahe piirkonna vahel on \u00fcmbritseva keskkonna r\u00f5hu suhtes oluliselt erinevad funktsioonid. N\u00e4ib, nagu t\u00f5rjuks miski materjali magnetilisi omadusi, lastes \u00fclijuhtivusel prevaleerida,\u201c s\u00f5nab Sachdev. Sun plaanib koos kolleegidega uurida materjali omaduste r\u00f5hust s\u00f5ltuvust neutron-hajumise teel. Nii on v\u00f5imalik uurida, kas kristallv\u00f5re aukude \u00fcmberpaigutumine v\u00f5iks materjali magnetomadusi muuta v\u00f5i mitte.<\/p>\n<p>[1] Sun, L. et al. Nature advance online publication http:\/\/dx.doi.org\/10.1038\/nature10813 (2012).<\/p>\n<p>[2] Wang, Q.-Y. et al. Preprint available at http:\/\/arxiv.org\/abs\/1201.5694 (2012).<\/p>\n<p>[3] Li, W. et al. Nature Phys. 8, 126\u2013130 (2012).<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.nature.com\/news\/superconductor-breaks-high-temperature-record-1.10081\">Nature<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Enamik teadaolevaid \u00fclijuhte t\u00f6\u00f6tavad absoluutse nulli l\u00e4hedastel temperatuuridel. Ent osad materjalid muutuvad \u00fclijuhtivaks juba temperatuuril 70 K (kelvin). Selliseid materjale nimetatakse k\u00f5rgtemperatuurseteks \u00fclijuhtideks. Pekingi Hiina Teaduste Akadeemia teadlane Liling Sun uuris koos kaast\u00f6\u00f6listega k\u00f5rgtemperatuursete \u00fclijuhtide perekonna vastset v\u00f5sukest raud-seleniidi, ning avastas selle senin\u00e4gemata topeltsiirde \u00fclijuhtivasse olekusse progresseeruvalt k\u00f5rgematel r\u00f5hkudel. \u201eR\u00f5hk on h\u00f5lbus viis materjali elektrijuhtivuse [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":25660,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110,157],"class_list":{"0":"post-25659","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"tag-ulijuhid","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25659","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25659"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25659\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25660"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25659"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25659"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25659"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}