{"id":25675,"date":"2012-02-27T22:51:20","date_gmt":"2012-02-27T19:51:20","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25675"},"modified":"2012-02-27T22:52:00","modified_gmt":"2012-02-27T19:52:00","slug":"esimene-pilt-molekuli-elektrilaengutest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25675","title":{"rendered":"Esimene pilt molekuli elektrilaengutest"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadlased esitasid \u00e4sja esimesi pilte \u00fcksiku molekuli laengujaotusest, millel on n\u00e4ha v\u00e4ga keerukat ,,elektronide tantsu&#8221;.<\/strong><\/p>\n<p>\u00dcksikute aatomite laenguid on ka varem m\u00f5\u00f5detud, kuid elektronide tantsu pildile p\u00fc\u00fcdmine on sellest tunduvalt keerukam, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.bbc.co.uk\/news\/science-environment-17156036\">BBC.co.uk<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_25676\" style=\"width: 160px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/58706931_untitled-1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-25676\" class=\"size-medium wp-image-25676\" title=\"_58706931_untitled-1\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/58706931_untitled-1-150x300.jpg\" alt=\"\" width=\"150\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/58706931_untitled-1-150x300.jpg 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/58706931_untitled-1-250x500.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/58706931_untitled-1.jpg 304w\" sizes=\"auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-25676\" class=\"wp-caption-text\">Teadlaste esimesed laengujaotuste m\u00f5\u00f5tmistulemused (\u00fcleval) sobivad kenasti teooriast tulenevaga.<\/p><\/div>\n<p>See teedrajav m\u00f5\u00f5tmine v\u00f5ib heita valgust mitmetele looduses tuntud laengutranspordi protsessidele.<\/p>\n<p>Uurimuse l\u00e4bi viinud Z\u00fcrichi IBMi teadlastegrupp on varem m\u00f5\u00f5tnud ka \u00fcksikute aatomite laengut ning teinud ka esimese pildi \u00fcksikust molekulist &#8211; teatud m\u00f5ttes on antud uurimus nende kahe vaate kombinatsioon.<\/p>\n<p>Siiski kasutatakse uues uurimuses erinevat meetodit: nn. Kelvini sondmikroskoopi. See mikroskoop on tavalise aatomj\u00f5umikroskoobi, mille abil tehti 2009. aastal maailma esimene molekulaarpilt, erivariant. Seadme t\u00f6\u00f6tamiseks on vaja v\u00e4ikest terava otsaga kangi (k\u00f5igest ligi miljardiku meetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga), mille tipus oleks vaid \u00fcks molekul. Kangi hoitakse skaneerimise ajal madala pinge all ning liigutatakse seejuures \u00fcle palju suurema X-kujulise ftalots\u00fcaniini molekuli.<\/p>\n<p>Kui mikroskoopi sondi laetud teravik ftalots\u00fcaniini laengutega kohtub, hakkab selle kang kindlal viisil k\u00f5ikuma, n\u00e4idates t\u00e4pselt \u00e4ra elektronide asukohad.<\/p>\n<p>Ftalots\u00fcaniini trikk on aga see, et sellele otse pinge rakendamise tagaj\u00e4rjel vahetavad selle keskmes olevad kaks vesiniku aatomit \u00fcksteisega kohad, mist\u00f5ttu elektronid liiguvad X-i vastasotstesse.\u00a0Uurimuses kasutatud meetodi abil sai seda laengujaotuse muutust otseselt j\u00e4lgida.<\/p>\n<p>Kombineerides antud meetodit traditsioonilisematega, v\u00f5ib see l\u00e4henemine selgitada erinevaid nanoskaalas toimuvaid n\u00e4htusi, t\u00e4nu millele v\u00f5ivad tuleviku elektroonikaseadmed kiiremini lettidele j\u00f5uda.<\/p>\n<p>,,N\u00fc\u00fcd on \u00fche molekuli tasemel v\u00f5imalik uurida laengu jaotumist siis, kui aatomite ja pinnamolekulide vahel tekivad keemilised sidemed,&#8221; s\u00f5nas artikli peaautor<strong> Fabian Mohn<\/strong>. ,,See on oluline, kuna teadlased soovivad valmistada aatom- ja molekulaarskaalas seadmeid.&#8221;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.bbc.co.uk\/news\/science-environment-17156036\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased esitasid \u00e4sja esimesi pilte \u00fcksiku molekuli laengujaotusest, millel on n\u00e4ha v\u00e4ga keerukat ,,elektronide tantsu&#8221;. \u00dcksikute aatomite laenguid on ka varem m\u00f5\u00f5detud, kuid elektronide tantsu pildile p\u00fc\u00fcdmine on sellest tunduvalt keerukam, kirjutab BBC.co.uk. See teedrajav m\u00f5\u00f5tmine v\u00f5ib heita valgust mitmetele looduses tuntud laengutranspordi protsessidele. Uurimuse l\u00e4bi viinud Z\u00fcrichi IBMi teadlastegrupp on varem m\u00f5\u00f5tnud ka \u00fcksikute [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":25676,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[147],"class_list":{"0":"post-25675","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-nanotehnoloogia","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25675","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25675"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25675\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25676"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25675"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25675"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25675"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}