{"id":25699,"date":"2012-02-28T19:08:00","date_gmt":"2012-02-28T16:08:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25699"},"modified":"2012-02-28T19:08:00","modified_gmt":"2012-02-28T16:08:00","slug":"valmistati-lohe-dna-l-pohinev-maluseade","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25699","title":{"rendered":"Valmistati l\u00f5he DNA-l p\u00f5hinev m\u00e4luseade"},"content":{"rendered":"<p><strong>Saksamaa ja Taiwani teadlaste koost\u00f6\u00f6na valmis l\u00f5he DNA-l p\u00f5hinevasse biopol\u00fcmeersesse filmi fikseeritud h\u00f5beda nanoosakestest WORM (<em>write once read many times<\/em>) m\u00e4luseade.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_25700\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/l6hem2lu.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-25700\" class=\"size-medium wp-image-25700\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/l6hem2lu-300x300.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/l6hem2lu-300x300.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/l6hem2lu-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/l6hem2lu-1024x1024.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/l6hem2lu-250x250.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/l6hem2lu.jpg 1200w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-25700\" class=\"wp-caption-text\">M\u00e4luseadme funktsionaalkihis ehk l\u00f5he DNA substraadis on n\u00e4ha h\u00f5beda nanoosakesi.<\/p><\/div>\n<p>Saksamaa CFN (<em>DFG-Center for Functional Nanostructures<\/em>) ja KIT (<em>Karlsruhe Institute of Technology<\/em>) \u00dclikoolide koost\u00f6\u00f6 algas enam kui aasta tagasi, mil alustati DNA substraatide abil nanoosakeste valmistamist. M\u00e4luseadme idee p\u00e4rineb aga Taiwani NTH (<em>National Tsing Hua<\/em>) \u00dclikoolist.<\/p>\n<p>Rahvusvahelise teadlaste r\u00fchma arendatud m\u00e4luseade on ehituselt kahe elektroodi vahele kiilutud DNA p\u00f5hise biopol\u00fcmeeri nanokomposiit. Komposiiti UV valgusega valgustades grupeeruvad h\u00f5beda aatomid ligikaudu 10<sup>-9<\/sup> m suurustesse klastritesse. Osakeste vahendusel on v\u00f5imalik substraadis andmeid talletada. M\u00e4lufunktsiooni \u00fcdiks on n\u00e4htus nimega bistabiilsus. Bistabiilsus t\u00e4hendab, et mingil seadmel on \u00fche ja sama tugevusega v\u00e4lise elektriv\u00e4lja toimel kaks eri juhtivusolekut.<\/p>\n<p>DNA p\u00f5hine biopol\u00fcmeeri ning metalli ioonid on afiinsed ehk \u00fchilduvad, mis soodustab nende kasutamist. Lisaks on tegemst metall-pol\u00fcmeerses nanoosakeste s\u00fcsteemis kasutamiseks efektiivse kombinatsiooniga.<\/p>\n<p>Seadmega t\u00f6\u00f6d tehes avastasid Taiwani teadlased, et kord mingisse olekusse l\u00fclitatuna enam olekut v\u00e4lise elektriv\u00e4lja abil muuta v\u00f5imalik ei ole. Teisis\u00f5nu talletab seade kord j\u00e4\u00e4dvustatud informatsiooni p\u00fcsivalt.<\/p>\n<p>Teadlased n\u00e4itasid, et nende tehnoloogia abil v\u00f5ib valmistada uudseid optoelektroonilisi salvestusseadmeid. Lisaks omab meetod potentsiaalset rakendust plasmoonikas.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/spectrum.ieee.org\/nanoclast\/semiconductors\/memory\/salmon-dna-embedded-with-nanoparticles-leads-to-memory-device\">IEEE<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Saksamaa ja Taiwani teadlaste koost\u00f6\u00f6na valmis l\u00f5he DNA-l p\u00f5hinevasse biopol\u00fcmeersesse filmi fikseeritud h\u00f5beda nanoosakestest WORM (write once read many times) m\u00e4luseade. Saksamaa CFN (DFG-Center for Functional Nanostructures) ja KIT (Karlsruhe Institute of Technology) \u00dclikoolide koost\u00f6\u00f6 algas enam kui aasta tagasi, mil alustati DNA substraatide abil nanoosakeste valmistamist. M\u00e4luseadme idee p\u00e4rineb aga Taiwani NTH (National Tsing [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":25700,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-25699","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25699","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25699"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25699\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25700"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25699"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25699"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25699"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}