{"id":25714,"date":"2012-02-28T23:08:14","date_gmt":"2012-02-28T20:08:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25714"},"modified":"2012-02-28T23:13:06","modified_gmt":"2012-02-28T20:13:06","slug":"kvantmikrofon-tabab-erakordselt-vaiksed-helid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25714","title":{"rendered":"Kvantmikrofon tabab erakordselt vaiksed helid"},"content":{"rendered":"<p><strong>Chalmersi Tehnoloogia\u00fclikooli teadlased demonstreerisid uut t\u00fc\u00fcpi helidetektorit, mis m\u00f5\u00f5dab ka kvantmehaanilisi helitasemeid. Antud t\u00f6\u00f6 tulemuseks v\u00f5iksid olla uut t\u00fc\u00fcpi kvanth\u00fcbriid-vooluringid, mis kombineerivad nii elektrilisi kui ka akustilisi elemente.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_25719\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/120227093954-large.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-25719\" class=\"size-medium wp-image-25719\" title=\"120227093954-large\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/120227093954-large-300x225.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/120227093954-large-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/120227093954-large-250x187.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/120227093954-large.jpg 800w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-25719\" class=\"wp-caption-text\">\u00dcksikelektron-transistoril (Single Electron Transistor) p\u00f5hinev kvantmikroskoop. Helilained panevad kvantmikrofoni all asuvad aatomid v\u00f5nkuma. Helilainete suurus pildil on liialdatud. Pilt: Philip Krantz, Chalmers.<\/p><\/div>\n<p>,,Kvantmikrofon&#8221; p\u00f5hineb <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Coulomb_blockade#Single_electron_transistor\">\u00fcksikelektron-transistoril<\/a> &#8211; transistoril, milles voolutugevus viib transistorist korraga l\u00e4bi \u00fcheainsa elektroni. Antud uurimisgrupi poolt uuritavad helilained levivad \u00fcle kristallilise mikrokiibi pinna ning sarnanevad p\u00e4rast kivi vette viskamist tiigiveel tekkivate s\u00e4brulainetega. Sellise helilaine lainepikkus on vaid 3 mikromeetrit, kuid detektor ise on veelgi v\u00e4iksem ning v\u00f5imaldab m\u00f6\u00f6duvaid helilaineid kiiresti\u00a0tabada, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2012\/02\/120227093954.htm\">Sciencedaily.com<\/a>.<\/p>\n<p>Kiibi pinnale koostasid teadlased kolme millimeetri pikkuse kajakambri. Vaatamata sellele, et heli kiirus kristallis on ligi k\u00fcmme korda suurem kui \u00f5hus, n\u00e4itab detektor kuidas heliimpulsid kambri seintelt edasi-tagasi peegelduvad, kinnitades seega laine akustilist olemust.<\/p>\n<p>Detektor on tundlik maksimaalk\u00f5rgustele, mis on suurusj\u00e4rgus m\u00f5ni protsent prootoni diameetrist &#8211; nii madalad, et heli kontrollivad pigem kvantseadused kui klassikaline mehaanika.<\/p>\n<p>,,Eksperiment viidi l\u00e4bi klassikaliste helilainetega, kuid see n\u00e4itab, et meil on olemas k\u00f5ik vajalik, et alustada katseid ka t\u00f5eliselt kvantakustilisel skaalal &#8211; siiani pole keegi seda teinud,&#8221; s\u00f5nas <strong>Martin Gustafsson<\/strong>, artikli peaautor.<\/p>\n<p>Isegi kui need helid oleksid piisavalt valjud, siis on nende lainete helik\u00f5rgus ikkagi selline, et inimk\u00f5rv seda ei kuule. Sellise heli sagedus on umbes 1 gigahertsi. Antud detektor on selliste k\u00f5rgsageduslike helide jaoks maailma k\u00f5ige tundlikum.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2012\/02\/120227093954.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nphys\/journal\/vaop\/ncurrent\/full\/nphys2217.html\">Local probing of propagating acoustic waves in a gigahertz echo chamber<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Chalmersi Tehnoloogia\u00fclikooli teadlased demonstreerisid uut t\u00fc\u00fcpi helidetektorit, mis m\u00f5\u00f5dab ka kvantmehaanilisi helitasemeid. Antud t\u00f6\u00f6 tulemuseks v\u00f5iksid olla uut t\u00fc\u00fcpi kvanth\u00fcbriid-vooluringid, mis kombineerivad nii elektrilisi kui ka akustilisi elemente. ,,Kvantmikrofon&#8221; p\u00f5hineb \u00fcksikelektron-transistoril &#8211; transistoril, milles voolutugevus viib transistorist korraga l\u00e4bi \u00fcheainsa elektroni. Antud uurimisgrupi poolt uuritavad helilained levivad \u00fcle kristallilise mikrokiibi pinna ning sarnanevad p\u00e4rast kivi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":25719,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[137],"class_list":{"0":"post-25714","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantnahtused","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25714","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25714"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25714\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25719"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25714"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25714"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25714"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}