{"id":25724,"date":"2012-02-29T10:28:56","date_gmt":"2012-02-29T07:28:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25724"},"modified":"2014-12-26T01:54:17","modified_gmt":"2014-12-25T22:54:17","slug":"intervjuu-fuusikatudengi-ants-remmiga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25724","title":{"rendered":"Intervjuu f\u00fc\u00fcsikatudeng Ants Remmiga"},"content":{"rendered":"

Tartu \u00dclikooli Liivi t\u00e4nava \u00f5ppehoones said kokku kaks f\u00fc\u00fcsikatudengit. \u00dcks neist k\u00fcsitleja ning teine vastaja rollis. Ants Remm sai hakkama v\u00e4git\u00fckiga ja v\u00f5itis 28.12.11-03.01.12 toimunud Maailma F\u00fc\u00fcsikaol\u00fcmpiaadil kuldmedaliga teise koha. Uku P\u00fcttsepp k\u00fcsis t\u00e4psustavaid k\u00fcsimusi.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Ants Remm<\/p><\/div>\n

U: R\u00e4\u00e4gi l\u00e4hemalt oma ol\u00fcmpiaadikogemusest. Mida sa t\u00e4pselt tegid, kus k\u00e4isid?<\/p>\n

A: K\u00e4isin Indoneesias, Lomboki saarel, mis on Bali saare k\u00f5rval. Toimus Maailma F\u00fc\u00fcsikaol\u00fcmpiaad (World Physics Olympiad<\/a><\/em>), kus sain teise koha. Kutsutud olid \u00fcldiselt Rahvusvahelise ol\u00fcmpiaadi ning Aasia ol\u00fcmpiaadi h\u00f5be- ning kuldmedalistid. Lisaks olid kvalifitseerumiseks internetip\u00f5hised eelvoorud. P\u00e4rast teatud hulga \u00fclesannete lahendamist v\u00f5isid l\u00f5ppvooru saada. Veel olid k\u00fclalised ning korraldajamaa v\u00f5istlejad. Koht oli napp, toimus tihe rebimine. V\u00f5itis \u00fcks Hiina tudeng, kes oli ol\u00fcmpiaadil ainus oma rahvuse esindaja. Neil toimus samal ajal eksamisessioon, vist selle p\u00e4rast osad ei saanud kohale tulla.<\/p>\n

U. Kuidas internetikvalifitseerumine v\u00e4lja n\u00e4gi?<\/p>\n

A: Vist eelmise aasta m\u00e4rtsikuus anti huvitatutele k\u00fcmme \u00fclesannet lahendada. P\u00e4rast m\u00e4\u00e4ratud aega tuli veebis \u00fclesanded esitada. Seej\u00e4rel toimus paar kuud arutelu ja otsustamine.<\/p>\n

U: Mida k\u00f5rge koht ol\u00fcmpiaadil endaga peale medali kaasa toonud on?<\/p>\n

A: Palju meediat\u00e4helepanu. Enne polnud niimoodi meediaga kokku puutunud. Ise ei hinnanudki saavutust nii k\u00f5rgelt. Rahvusvaheline f\u00fc\u00fcsikaol\u00fcmpiaad, mis toimus suvel, on pikema traditsiooniga ning suurem \u00fcritus kui maailmaf\u00fc\u00fcsikaolm\u00fcpiaad.\u00a0 Sain sealt ka kulla, sellep\u00e4rast mind maailmaol\u00fcmpiaadile kutsutigi. No ilmselt on Indoneesia teine koht k\u00f5va tulemus. Rahvusvahelisel f\u00fc\u00fcsikaol\u00fcmpiaadil ma olin neljak\u00fcmne neljas v\u00f5i neljaik\u00fcmne kuues, aga see Indoneesia teine koht on vist ikka parem.<\/p>\n

U: Kuidas kohapeal olud olid?<\/p>\n

A: Esiteks lennukiga mitu p\u00e4eva reisimist koos \u00fcmberistumistega. Kohale j\u00f5udes oli avamistseremoonia juba alanud. Esimene p\u00e4ev mingeid eksursioone ei olnud, ei m\u00e4letagi v\u00e4ga t\u00e4pselt enam. P\u00f5him\u00f5tteliselt toimus kaks p\u00e4eva v\u00f5istlusi. Esimesel p\u00e4eval teooria ja teisel p\u00e4eval eksperimendid. \u00d5htupoolikutel toimusid sotsialiseerumis\u00fcritused. N\u00e4iteks pandi alus noorte f\u00fc\u00fcsikute Facebooki kommuunile. Suur k\u00fcsimus oli kommuuni administraatori leidmine.<\/p>\n

U: Kui pikalt \u00fclesandeid lahendada tuli, oli koormav?<\/p>\n

A: M\u00f5lemal p\u00e4eval oli ette n\u00e4htud viis tundi t\u00f6\u00f6d. Samas on mul neid viietunniseid plokke juba nii palju olnud, et v\u00e4ga r\u00e4siv ei olnud. Olen pika harjutamise peale \u00e4ra harjunud. Eesti l\u00f5ppvoorud on ka viis tundi pikad, lisaks ka rahvusvahelisel f\u00fc\u00fcsikaol\u00fcmpiaadil ning piirkonnavoorudes.<\/p>\n

U: Milliseid \u00fclesandeid lahendada tuli?<\/p>\n

A: Esimesel p\u00e4eval oli kolm teooria\u00fclesannet. Teisel p\u00e4eval kaks eksperimenti, m\u00f5lema jaoks aega kaks pool ja tundi. Eksperiment toimus kahes osas, vahepeal oli l\u00f5unas\u00f6\u00f6k. Teooria\u00fclesannete mehaanika\u00fclesande p\u00fcsituses oli kirjeldatud koos algtingimustega kuidas v\u00f5ll, mille otstes on rattad, asetseb kaldpinnal. Pidin kirjeldama v\u00f5lli liikumist, selle asukohta s\u00f5ltuvalt ajast. Teine \u00fclesanne oli magneth\u00f5ljukite kohta. Kirjeldati erinevaid tehnoloogiaid, kuidas h\u00f5ljukid t\u00f6\u00f6tavad. L\u00e4hemalt k\u00e4sitleti \u00fcht konkreetset lahendust. Rongi all on tugevad magnetid, mis on j\u00e4rjest k\u00f5rvuti erinevate nurkade alla paigutatud. Need tekitavad ringidekujulised magnetv\u00e4ljad.\u00a0 Rong s\u00f5idab juhtivate r\u00f6\u00f6baste kohal kindla kiirusega. Tuli v\u00e4lja, et r\u00f6\u00f6baste ja rongi vahel tekib t\u00f5stej\u00f5ud. Puhtalt selle p\u00f5hjal, et muutuv magnetv\u00e4li p\u00f5hjustab r\u00f6\u00f6bastes induktiivvoolud. P\u00f5him\u00f5tteliselt Lenzi reegel. Siis oli veel optika sektsioon, mille k\u00e4igus pidi leidma valguse levimise mudeli. Tavaliselt v\u00f5etakse appi murdumisseadus, siinuste jagatis jne. Tuleb aga v\u00e4lja, et valguskiire trajektoor on sama, mis kerge massi trajektoor mingis potentsiaaliv\u00e4ljas. Oli ette antud murdumisn\u00e4itaja. Tuli leida potentsiaaliv\u00e4li, mille korral kerge mass liiguks valgusega samas etteantud rajektooris. Siis pidi veel miraa\u017ee uurima, \u00fcks teoreetiliselt kuumas k\u00f5rbes ning teine mere kohal.<\/p>\n

U: Kuidas sa neid miraa\u017ee kirjeldasid, lihtsalt printsiipe?<\/p>\n

A: Ei, neid tuli ikka numbriliselt uurida. Niisama kirjeldavaid \u00fclesandeid ei olnud. \u00dclesaned on enamasti n\u00e4iteks sellised, et anna trajektoori v\u00f5rrand v\u00f5i k\u00f5rgus maapinnast s\u00f5ltuvalt x koordinaadidst. Teisel p\u00e4eval olid siis kavas eksperimendid. \u00dcks oli granulaasete materjalide, ehk siis liiva, uurimine. Sel \u00fclesandel oli neli alam\u00fclesannet. Esimeses uuriti erinevaid liiva h\u00f5\u00f5rdetegureid, n\u00e4iteks kui graanul veereb ja kui ei veere. Teine oli liiva tiheduse m\u00e4\u00e4ramine. Liiv tuli uputada ja siis m\u00f5\u00f5ta ruumalasid ja masse, nagu Archimedes. Oli kolm eirinevat tihedust. Veel tuli arvestada, et graanulite vahel v\u00f5ib olla \u00f5hk jne. Kolmas eksperiment oli liivaterakese suuruse hindamine. Sellega j\u00f5udsin vaid poole peale, raiskasin esimese kahe \u00fclesande peale aja \u00e4ra. Eksperiment oli midagi sellist, et paned liiva vee sisse, loksutad segamini ja siis vaatad kui kiiresti liiv settima hakkab. Settimise kiirus peaks s\u00f5ltuma liivaterakese suurusest. Viimane eskperiment oli k\u00f5ige huvitavam, sinna ma kahjuks ei j\u00f5udnud. See oli kraatrite tekkimisest. Tuli v\u00e4iksesse liivakasti v\u00e4ikesi kuulikesi kukutada. P\u00f5him\u00f5tteliselt pidi leidma kraatri raadiuse ja kuulikese energia s\u00f5ltuvuse. Teine eksperimendiplokk oli elektrijuhi eritakistuse m\u00e4\u00e4ramise kohta. Otse m\u00f5\u00f5tes v\u00f5ib uur osa takistusest olla m\u00f5\u00f5diku kontaktides, mis ei ole kuigi t\u00e4pne. Parem on takistust m\u00f5\u00f5ta magnetilise takistusj\u00f5uga. Juhi kohal magnetit liigutades tekib ringvoolude t\u00f5ttu takistusj\u00f5ud. Need s\u00f5ltuvad j\u00e4llegi sellest, kui kiiresti magnetit liigutad. Eksperimendis ajas elektrimootor magnetit metallplaadi kohal ringi. Tuli uurida, kui palju mootor aeglasemaks j\u00e4\u00e4b, uurida mootori omadusi, jne.<\/p>\n

U: Miks otsustasid f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppima minna?<\/p>\n

A: Ilmselt ol\u00fcmpiaadide t\u00f5ttu. P\u00f5hikoolis ja g\u00fcmnaasiumis osalesin mitmete ainete ol\u00fcmpiaadidel. Tegin matemaatikat, informaatikat, pisut keemiatki. Matemaatikas ja informaatikas olen ka rahvusvahelistele ol\u00fcmpiaadidele j\u00f5udnud, keemias mitte. P\u00f5him\u00f5tteliselt oleks saanud ka midagi muud \u00f5ppida, aga mulle tundub, et f\u00fc\u00fcsika on see k\u00f5ige p\u00f5hilisem ja fundamentaalsem.<\/p>\n

U: Mida sa \u00fctleksid loodusteadustest huvitatud \u00f5pilasele, kas ta peaks tulema \u00f5ppima f\u00fc\u00fcsikat?<\/p>\n

A: Mina arvan, et huvi peab tulema inimesest loomulikult, ja kui see huvi on, siis milles probleem, muidugi tulgu f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppima!<\/p>\n

Lugeja saab ol\u00fcmpiaadi \u00fclesannetega tutvuda siin<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tartu \u00dclikooli Liivi t\u00e4nava \u00f5ppehoones said kokku kaks f\u00fc\u00fcsikatudengit. \u00dcks neist k\u00fcsitleja ning teine vastaja rollis. Ants Remm sai hakkama v\u00e4git\u00fckiga ja v\u00f5itis 28.12.11-03.01.12 toimunud Maailma F\u00fc\u00fcsikaol\u00fcmpiaadil kuldmedaliga teise koha. Uku P\u00fcttsepp k\u00fcsis t\u00e4psustavaid k\u00fcsimusi. U: R\u00e4\u00e4gi l\u00e4hemalt oma ol\u00fcmpiaadikogemusest. Mida sa t\u00e4pselt tegid, kus k\u00e4isid? A: K\u00e4isin Indoneesias, Lomboki saarel, mis on Bali saare […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":25748,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[26],"tags":[],"class_list":{"0":"post-25724","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-persoon","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25724","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25724"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25724\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25748"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25724"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25724"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25724"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}