{"id":2581,"date":"2010-04-10T22:50:50","date_gmt":"2010-04-10T19:50:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2581"},"modified":"2010-08-04T18:17:23","modified_gmt":"2010-08-04T15:17:23","slug":"planeet-mis-vilistas-teadlaste-teooriatele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2581","title":{"rendered":"Planeet, mis vilistas teadlaste teooriatele"},"content":{"rendered":"

Kosmos. Sadu valgusaastaid P\u00e4ikesest. Pruuni k\u00e4\u00e4buse \u00fcmber tiirleb midagi, mis heidab kinda t\u00e4nap\u00e4eval levinuimatele planeetide moodustumise teooriatele. Mis peamine – teadlastel ei ole isegi aimu, kuidas m\u00fcstilist objekti kutsuda.<\/strong><\/p>\n

Magistrikraadi omandaval Kamen Todorovil<\/strong> ning abiprofessor Kevin Luhmanil<\/strong> ei tulnud ilmselt alguses m\u00f5ttessegi, et nende uurimus v\u00f5ib kahtluse alla seada planeedi definitsiooni enda. Uurides S\u00f5nni t\u00e4htkuju regioonis pruune k\u00e4\u00e4buseid, t\u00e4htede evolutsiooni h\u00e4davareseid, millede mass pole kunagi nii suur, et korralikuks t\u00e4heks saada, leidsid nad taevakeha, mis v\u00f5iks idee poolest olla planeet. Nii ongi objekt umbes k\u00fcmme korda raskem kui Jupiter ja tiirleb k\u00e4\u00e4busest ligi 3,6 miljardi kilomeetri kaugusel, veidi l\u00e4hemal kui Saturn P\u00e4ikesest. Siiski midagi ei klapi.<\/p>\n

\"Kunstniku<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus loos kirjeldatud binaars\u00fcsteemist. Pruun k\u00e4\u00e4bus on n\u00e4ha tolmus\u00f5\u00f5ri keskel, mil salap\u00e4rane t\u00e4htplaneet asub pildi paremal \u00fcleval nurgas. Foto: Gemini observatoorium ja L.Cook<\/p><\/div>\n

Astronoomide hinnanguil on “planeedi” vanuseks pelgalt miljon aastat, t\u00e4nap\u00e4evaste planeedi moodustumise teooriate alusel on aga selline\u00a0vanus v\u00f5imatu. Traditsiooniliselt oleks seda t\u00fc\u00fcpi planeedi moodustumiseks kaks erinevat v\u00f5imalust. Kettakujulisest tolmupilvest moodustub pika aja jooksul Maast k\u00fcmme korda suurem kivine planeet, mille \u00fcmber koguneb aeglaselt gaasi\u00fcmbris.<\/p>\n

Samas v\u00f5ib tolmupilvest ka kohe gaasihiiglane moodustuda, kui tolmuketas selleks piisavalt ebastabiilne on. On ka kolmas variant, aga see t\u00e4hendaks planeedi definitsioonist loobumist. T\u00e4hekaaslane v\u00f5ib tekkida t\u00e4pselt samamoodi nagu t\u00e4ht isegi – tohutu gaasi -ja tolmupilv kukub lihtsalt kokku. Kuid planeetideks nimetatakse vaid taevakehi, mis moodustuvad aeglaselt tolmukettas, kui osakesed gravitatsiooni t\u00f5ttu lumepallina \u00fcksteise k\u00fclge kleepuvad.<\/p>\n

Kui m\u00fcstiline keha t\u00f5epoolest niimoodi tekkis, demonstreerib see, et planeetide massiga kehad saavad tekkida t\u00e4pselt samamoodi nagu t\u00e4hed. Astrobioloogidele nagu Luhman, kes uurivad potentsiaalselt asustatavaid planeete kaugete t\u00e4htede juures, on tegu t\u00f5elise \u0161okiga.
\nV\u00e4ljapakutud teooria v\u00f5ib tunduda hetkeks seisvat savijalgadel, pruuni k\u00e4\u00e4buse \u00fcmber olemas tolmukettas ei olnud lihtsalt piisavalt materjali, et oleks saanud moodustuda 5-10 Jupiteri massiga keha. Ent v\u00f5ib leiduda p\u00e4\u00e4setee.<\/p>\n

Binaars\u00fcsteem, eeldusel, et salap\u00e4rane keha on t\u00e4he omadustega, v\u00f5ib-olla hoopis neliks\u00fcsteem. Nimelt on avastatud, et binaars\u00fcsteemiga on gravitatsiooniliselt seotud veel \u00fcks pruun k\u00e4\u00e4bus ja v\u00e4ike punane t\u00e4ht, mis k\u00f5ik v\u00f5isid moodustuda sama hiiglasliku gaasipilve kokkuvarisemisel. Nii v\u00f5i teisiti v\u00f5ib paari aasta p\u00e4rast oodata teadlaste konklaavi, mis otsustab l\u00f5plikult, mis siis ikkagi on planeet ja mis on t\u00e4ht. Pluuto ei ole enam planeet – varsti v\u00f5ib m\u00f5ni t\u00e4ht osutada hoopiski aga planeediks.<\/p>\n

Pruunid k\u00e4\u00e4bused.<\/strong>
\nPruune k\u00e4\u00e4buseid v\u00f5iks kutsuda ka l\u00e4bikukkunud t\u00e4htedeks. T\u00e4htede kujunemise k\u00e4igus ei j\u00f5ua m\u00f5ned protot\u00e4hed kunagi termotuumas\u00fcnteesi alustamiseks vajaliku massini. Kui protot\u00e4he mass on vaid k\u00fcmnendik P\u00e4ikese massist, siis h\u00f5\u00f5gub ta ainult l\u00fchikesest aega, enne kui tema energia otsa saab. Alles j\u00e4\u00e4b tohutu gaasikera, mis on liiga massiivne, et olla planeet, ent liiga v\u00e4ike, et olla t\u00e4ht. Nad on alati v\u00e4iksemad kui P\u00e4ike, ent Jupiterist siiski mitmeid kordi suuremad. Pruunid k\u00e4\u00e4bused eritavad soojust ning valgust minimaalsetes kogustes.<\/p>\n

Allikas: PennState – “Mysterious planet-like object reveals its mysterious identity”<\/a><\/p>\n

Todorovi ja Luhmani uurimus avaldatakse ajakirja\u00a0 Astrophysics Journal<\/em> j\u00e4rgmises numbris.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kosmos. Sadu valgusaastaid P\u00e4ikesest. Pruuni k\u00e4\u00e4buse \u00fcmber tiirleb midagi, mis heidab kinda t\u00e4nap\u00e4eval levinuimatele planeetide moodustumise teooriatele. Mis peamine – teadlastel ei ole isegi aimu, kuidas m\u00fcstilist objekti kutsuda. Magistrikraadi omandaval Kamen Todorovil ning abiprofessor Kevin Luhmanil ei tulnud ilmselt alguses m\u00f5ttessegi, et nende uurimus v\u00f5ib kahtluse alla seada planeedi definitsiooni enda. Uurides S\u00f5nni t\u00e4htkuju […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-2581","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-ilmaruum","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2581","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2581"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2581\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2581"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2581"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2581"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}