{"id":25901,"date":"2012-03-07T21:01:30","date_gmt":"2012-03-07T18:01:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25901"},"modified":"2012-03-07T21:01:30","modified_gmt":"2012-03-07T18:01:30","slug":"nanoosakeste-uus-valmistamismeetod","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25901","title":{"rendered":"Nanoosakeste uus valmistamismeetod"},"content":{"rendered":"

Arkansase ja Utah \u00dclikooli teadlased avastasid uue nanoosakeste ja nanokilede valmistamise meetodi, mida saaks kasutada paremate elektroonikaseadmete, biosensorite ja v\u00f5imsamate mikroskoopide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kulla nanoosakesed.<\/p><\/div>\n

Kiiremate, efektiivsemate ja t\u00f6\u00f6kindlamate elektroonikaseadmete valmistamine algab tegelikult molekulaartasemel, kus nanoosakesed, mis on inimsilmaga n\u00e4gemiseks liialt v\u00e4ikesed, moodustavad seadme alustalad. Eesm\u00e4rgi saavutamiseks uurivad teadlased ja insenerid pidevalt uusi materjale ja nende valmistamise meetodeid, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Antud uurimuses valmistatud nanoosakesed, mis koosnevad kullast ning mis sadestati erilises keemilises protsessis r\u00e4nisubstraatidele, pole toksilised ning nende valmistamine on v\u00e4ga odav. Lisaks on neil osakestel teiste protsesside abil valmistatud nanoosakestega v\u00f5rreldes paremad m\u00f5\u00f5tmed, tihedus ning homogeensus. Selle unikaalse sadestusmeetodi teiseks eeliseks on see, et selle abil saab kiiresti katta hapraid kolmem\u00f5\u00f5tmelisi ning sisemisi pindasid \u00fcmbruse tavatemperatuuril ning -r\u00f5hul, vajamata juhtivat substraati v\u00f5i kallieid keerukaid seadmeid.<\/p>\n

,,J\u00e4rjestikuste soojusprotseduuride abil tegime me ka kindlaks selle odava molekulilt-molekulile alt-\u00fcles l\u00e4henemise optilised ja struktuurilised omadused. Selle protsessi abil saab r\u00e4niplaadi pinnale sadestada soojuslikult stabiilseid kulla nanoosakeste kogumeid,” lausus Keith Roper,<\/strong> artikli \u00fcks autoreid. ,,Skaneeriva elektronmikroskoopi ning aatomj\u00f5umikroskoobi abil tehtud pildid ja anal\u00fc\u00fcs \u00fctlesid, et saadud osakeste tihedused on seni suurimad. Meie meetod v\u00f5imaldab muudega v\u00f5rreldes ka protsessi kiiremat ettevalmistamist ning v\u00f5imaldab nanoosakeste struktuuride otsest valmistamist 3D pindadele.”<\/p>\n

Teadlaste unikaalne l\u00e4henemine on tegelikult varasema meetodi edasiarendus. Konkreetses protsessis sadestati lahuses olnud aatomid substraadile, mille pind oli tina suhtes v\u00e4ga tundlik. Teadlased kasutavad uudset pideva sadestuse meetodit ning kuumutavad sadestatud aatomeid seej\u00e4rel, et muuta nanoosakeste ,,saarekesed” soovitud struktuurideks. Tulemuseks saadavad sf\u00e4\u00e4rilised nanoosakesed v\u00f5ivad olla 5 kuni 300 nanomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga.<\/p>\n

Roperi s\u00f5nul viitavad mikroskoopilised fotod ja spektroskoopilised andmed sellele, et antud meetodi abil valmistatud \u00fcli\u00f5hukesed kiled on siledamad kui tavalised pihustamise v\u00f5i aurustamise abil saadud kulla kiled ning v\u00f5ivad seet\u00f5ttu omada ka paremaid optilisi omadusi. Sellised kiled v\u00f5iksid parandada n\u00e4iteks fotoelementide efektiivsust. Lisaks v\u00f5iksid siledamad \u00f5hukesed kiled parandada ka mitmete seadmete detekteerimispiire, tundlikkust ning fotovoolu.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Protsessi patent: “Method of making nanoparticles by electroless plating<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Arkansase ja Utah \u00dclikooli teadlased avastasid uue nanoosakeste ja nanokilede valmistamise meetodi, mida saaks kasutada paremate elektroonikaseadmete, biosensorite ja v\u00f5imsamate mikroskoopide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel. Kiiremate, efektiivsemate ja t\u00f6\u00f6kindlamate elektroonikaseadmete valmistamine algab tegelikult molekulaartasemel, kus nanoosakesed, mis on inimsilmaga n\u00e4gemiseks liialt v\u00e4ikesed, moodustavad seadme alustalad. Eesm\u00e4rgi saavutamiseks uurivad teadlased ja insenerid pidevalt uusi materjale ja nende valmistamise meetodeid, […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":25902,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110,147],"class_list":{"0":"post-25901","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"tag-nanotehnoloogia","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25901","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25901"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25901\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25902"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25901"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25901"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25901"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}