{"id":25907,"date":"2012-03-07T21:31:49","date_gmt":"2012-03-07T18:31:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25907"},"modified":"2012-05-04T11:48:13","modified_gmt":"2012-05-04T08:48:13","slug":"grafuun-voib-olla-veelgi-kasulikum-kui-grafeen","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25907","title":{"rendered":"Graf\u00fc\u00fcn v\u00f5ib olla veelgi kasulikum kui grafeen"},"content":{"rendered":"

Viimaste aastate jooksul on tehtud tohutul hulgal uurimust\u00f6id grafeeni kohta, mist\u00f5ttu sellega seostuvad avastused on \u00fchtlase sagedusega teadusmaailma j\u00f5udnud. N\u00fc\u00fcd selgus aga, et grafeenil on aeg aupaiste oma huvitavale sugulasele – graf\u00fc\u00fcnile (ingl. k. graphyne<\/em>) – loovutada. Sarnaselt grafeenile on ka graf\u00fc\u00fcn s\u00fcsiniku aatomitest koosnev \u00fcksikkiht, kuid seda saab valmistada erinevate kujudena, mis muudab selle rakendamise v\u00f5imalused palju mitmek\u00fclgsemaks. Saksamaa teadlased sooritasid hiljuti graf\u00fc\u00fcni omadusi uuriva arvutisimulatsiooni, millest selgus muuhulgas, et kindlat t\u00fc\u00fcpi graf\u00fc\u00fcn v\u00f5imaldab n\u00e4iteks elektronidel vaid \u00fches suunas voolata.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Sellel 6,6,12-graf\u00fc\u00fcnil on ristk\u00fcliku kujuline s\u00fcmmeetria. Pilt: D. Malko et al., Phys. Rev. Lett. (2012)<\/p><\/div>\n

Grafeenis olevate juhtivuselektronide energia s\u00f5ltub otseselt nende impulsist. Lisaks on teada, et nende energiatasemete graafik on kolmedimensionaalne, moodustades n\u00f6. Diraci koonuse. Selle unikaalse omaduse t\u00f5ttu k\u00e4ituvad juhtivuselektronid nii, justkui neil puuduks mass, mist\u00f5ttu liiguvad need valguse kiirusele l\u00e4hedase kiirusega – v\u00e4ga kasulik omadus, kui juttu on n\u00e4iteks transistorite efektiivsuse t\u00f5stmisega, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Erinevalt grafeenist v\u00f5ib graf\u00fc\u00fcnis esineda ka aatomite kaksik- v\u00f5i kolmiksidemeid ning lisaks pole selle muster piiratud vaid kuusnurkadega – tundub hoopis, et v\u00f5imalike mustrite hulk on l\u00f5putu.<\/p>\n

Antud uurimuses vaatlesid teadlased arvutisimulatsioonis kolme graf\u00fc\u00fcni mustri t\u00fc\u00fcpi. Leiti, et k\u00f5igi nende energiatasemete graafikud on Diraci koonused, kuigi v\u00e4ikeste erinevustega. \u00dcks t\u00fc\u00fcp, mis kannab nime 6,6,12-graf\u00fc\u00fcn (ristk\u00fclikulise mustriga), tundub aga v\u00f5imaldavad elektronidel vaid \u00fches suunas liikuda. Selle omaduse t\u00f5ttu saaks teadlaste s\u00f5nul valmistada materjale, mis ei vaja lisandaatomeid, et olla elektronide allikaks.<\/p>\n

Vaatamata sellele, et seni on suudetud valmistada vaid v\u00e4ga v\u00e4ikeseid graf\u00fc\u00fcni t\u00fckikesi, on teadlased antud avastusest siiski vaimustuses, sest see on n\u00e4idanud, et leidub mitmeid graf\u00fc\u00fcni t\u00fc\u00fcpe, mis annaksid Diraci koonuse. See aga t\u00e4hendab, et ka mitmed teised materjalid v\u00f5ivad nii k\u00e4ituda.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Graphynes with Direction-Dependent Dirac Cones<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Viimaste aastate jooksul on tehtud tohutul hulgal uurimust\u00f6id grafeeni kohta, mist\u00f5ttu sellega seostuvad avastused on \u00fchtlase sagedusega teadusmaailma j\u00f5udnud. N\u00fc\u00fcd selgus aga, et grafeenil on aeg aupaiste oma huvitavale sugulasele – graf\u00fc\u00fcnile (ingl. k. graphyne) – loovutada. Sarnaselt grafeenile on ka graf\u00fc\u00fcn s\u00fcsiniku aatomitest koosnev \u00fcksikkiht, kuid seda saab valmistada erinevate kujudena, mis muudab selle […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":25909,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[45,110],"class_list":{"0":"post-25907","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-grafeengrafaan","9":"tag-materjal","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25907","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25907"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25907\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25909"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25907"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25907"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25907"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}