{"id":25973,"date":"2012-03-11T18:45:35","date_gmt":"2012-03-11T15:45:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25973"},"modified":"2012-03-11T18:52:42","modified_gmt":"2012-03-11T15:52:42","slug":"teadlased-motlesid-valja-erakordse-tapsusega-tuumakella","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25973","title":{"rendered":"Teadlased m\u00f5tlesid v\u00e4lja erakordse t\u00e4psusega tuumakella"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadlased on v\u00e4lja m\u00f5elnud uue ajam\u00f5\u00f5tmiss\u00fcsteemi, mis p\u00f5hineb neutroni tiirlemisel \u00fcmber aatomituuma. Sellise kella t\u00e4psus oleks nii suur, et see ei kaotaks ega ka lisaks 14 miljardi aasta ehk terve universumi praeguse vanuse ajal 1\/20 sekundist.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_25974\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/120308101331-large.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-25974\" class=\"size-medium wp-image-25974\" title=\"120308101331-large\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/120308101331-large-300x276.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"276\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/120308101331-large-300x276.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/120308101331-large-250x230.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/120308101331-large.jpg 800w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-25974\" class=\"wp-caption-text\">Uue tuumakella t\u00e4psus ei muutuks 14 miljardi aasta ehk meie universumi praeguse vanuse jooksul isegi mitte 1\/20 sekundi v\u00f5rra. Pilt: NASA<\/p><\/div>\n<p>,,See on ligi 100 korda t\u00e4psem kui praegused aatomkellad,&#8221; s\u00f5nas <strong>Victor Flambaum<\/strong>, \u00fcks artikli autoreid. ,,Selline kell v\u00f5imaldaks teadlastel panna proovile f\u00fc\u00fcsika p\u00f5hiteooriaid enneolematu t\u00e4psusega ning olla \u00fclioluliseks ka rakendusf\u00fc\u00fcsika uurimustes.&#8221; Teadusajakirjas <em>Physical Review Letters<\/em> avaldatud artiklis kirjutavad teadlased, et antud \u00fcksikioon-kell oleks kuni 19 k\u00fcmnendkoha t\u00e4psusega, vahendab <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2012\/03\/120308101331.htm\">ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n<p>Aatomkellade \u00fclisuurt t\u00e4psust kasutatakse laialdaselt rakendustes alates GPS positsioneerimiss\u00fcsteemist ning lairiba-andmeedastusest kuni f\u00fc\u00fcsikaeksperimentide ja osakestekiirendite s\u00fcsteemi s\u00fcnkroniseerimiseni.<\/p>\n<p>,,Kuna olemasolevad kellad on peaaegu oma t\u00e4psuse \u00e4\u00e4rele j\u00f5udmas, siis on vaja selliste kellade uut p\u00f5lvkonda. See tooks endaga kaasa erakordse m\u00f5\u00f5tmist\u00e4psuse ning aatomkellade rakenduste arvu kasvu,&#8221; lausus Flambaum.<\/p>\n<p>,,Aatomkellad kasutavad kella pendlina aatomi tuuma \u00fcmber tiirlevaid elektrone. Meie aga n\u00e4itasime, et kui kasutada elektronide kindlal viisil orienteerimiseks lasereid, siis saab kella pendlina kasutada ka aatomituumas liikuvat neutronit, valmistades seega enneolematu t\u00e4psusega nn tuumakella.&#8221;<\/p>\n<p>Kuna neutron on tuumas v\u00e4ga tugevasti kinni, siis ei m\u00f5juta\u00a0selle v\u00f5nkesagedust pea mitte \u00fckski tegur &#8211; see erineb aatomkella elektronidest, mis on tuumaga v\u00e4hem seotud.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2012\/03\/120308101331.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/arxiv.org\/abs\/1110.2490\">Single-ion nuclear clock for metrology at the 19th decimal place<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased on v\u00e4lja m\u00f5elnud uue ajam\u00f5\u00f5tmiss\u00fcsteemi, mis p\u00f5hineb neutroni tiirlemisel \u00fcmber aatomituuma. Sellise kella t\u00e4psus oleks nii suur, et see ei kaotaks ega ka lisaks 14 miljardi aasta ehk terve universumi praeguse vanuse ajal 1\/20 sekundist. ,,See on ligi 100 korda t\u00e4psem kui praegused aatomkellad,&#8221; s\u00f5nas Victor Flambaum, \u00fcks artikli autoreid. ,,Selline kell v\u00f5imaldaks teadlastel [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":25974,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-25973","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25973","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25973"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25973\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25974"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25973"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25973"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25973"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}