{"id":26008,"date":"2012-03-14T22:14:46","date_gmt":"2012-03-14T19:14:46","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26008"},"modified":"2012-03-14T22:14:46","modified_gmt":"2012-03-14T19:14:46","slug":"sidetehnoloogia-voib-nuud-olla-1000-korda-kiirem","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26008","title":{"rendered":"Sidetehnoloogia v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd olla 1000 korda kiirem"},"content":{"rendered":"

<\/strong>Pittsburghi \u00dclikooli teadlastel \u00f5nnestus luua sagedusvashemik rohkem kui terahetsises skaalas, eem\u00e4rgiga luua meetmed tootmaks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kiiremaid kommunikatsioonivahendeid<\/strong>.
\n<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Antud uurimuses saadud sageduskamm. Pilt: UoP, LABORATORY OF ULTRAFAST DYNAMICS<\/p><\/div>\n

Mitmed kaasaegsed sidevahendid p\u00f5hinevad valgusel ehk t\u00e4psemini \u00f6eldes informatsiooni lisamisel valguslainele. Senised elektroonikaseadmete ning arvutite kohta tehtud uuringud tuginevad mittelineaarsetel optilistel efektidel, andes tulemuseks seadmed, millede \u00fclekandekiirus j\u00e4\u00e4b gigahertsise sageduse kanti. Pittsburghi \u00dclikoolis l\u00e4bi viidud uurimuses t\u00f5estati aga terahertsise (infrapuna- ning mikrolainekiirguse vahele j\u00e4\u00e4v elektromagnetlainete spektri osa) \u00fclekandekiirusega seadmete olemasolu v\u00f5imalikkust.<\/p>\n

4. m\u00e4rtsil teadusajakirjas Nature Photonics<\/em> ilmunud artiklis kirjeldavad teadlased Hrvoje Petek<\/strong> ning Muneaki Hase<\/strong> antud sagedusvahemiku saamise l\u00e4bimurret detailselt. Sageduskamm saadakse, kui \u00fchte v\u00e4rvi valgus jagatakse \u00fchtlase laiusega spektraaljoonte seeriaks. Antud teadust\u00f6\u00f6s saadud sageduskammi laius ulatub \u00fcle 100 terahertsi t\u00e4nu sellele, et pooljuhist r\u00e4nikristalli aatomid pannakse kollektiivsesse liikumisse.<\/p>\n

,,V\u00f5ime sellise ribalaiusega valgust moduleerida v\u00f5ib \u00fclekantava informatsiooni hulka praeguse tehnoloogiaga v\u00f5rreldes \u00fcle tuhande korra suurendada,” lausus Petek. ,,Pole vaja \u00f6eldagi, et seda l\u00e4bimurret on antud alal juba kaua oodatud.”<\/p>\n

R\u00e4nikristalli optiliste omaduste uurimiseks j\u00e4lgis Peteki t\u00f6\u00f6r\u00fchm selle peegeldamisv\u00f5ime muutumist ajal, mil kristallile suunati intensiivne laserimpulss. Ergastuse j\u00e4rel selgus, et peegeldatava valguse hulk v\u00f5ngub umbes 15,6 Thz kandis – r\u00e4niv\u00f5restiku aatomite k\u00f5rgeim mehaaniline sagedus. See v\u00f5nkumine p\u00f5hjustas valguse neeldumises ja peegeldumises edasisi muutusi, suurendades p\u00f5hiv\u00f5nkesagedust kuni seitse korda, genereerides sageduskammi, mille sagedused ulatusid \u00fcle 100 THz. See on esimene kord, kui teadlastel on \u00f5nnestunud kristallilise tahkise sellise sageduskammi tekkimist j\u00e4lgida.<\/p>\n

,,Kuigi me eeldasime, et v\u00f5nked on 15,6 THz kandis, ei osanud me oodata, et see ergastumine v\u00f5iks r\u00e4ni omadusi nii dramaatiliselt m\u00f5jutada,” selgitas Petek. ,,Antud avastus oli nii unikaalsete seadmete kui ka pika anal\u00fc\u00fcsi tulemuseks.” Peteki s\u00f5nul t\u00f6\u00f6tati antud eksperimentaalsed ning teoreetilised vahendid v\u00e4lja selleks, et paremini m\u00f5ista kuidas aatomid ja elektronid tahkistes intensiivse optilise ergastamise korral k\u00e4ituvad.<\/p>\n

Hetkel uurivad teadlased r\u00e4niplaadis tekkivat elektronide koherentset v\u00f5nkumist, mille m\u00f5istmise abil saaks valguse-aine vastasm\u00f5ju veelgi paremini \u00e4ra kasutada, viies \u00fclekandekiiruse terahertsidest petahertside sagedusvahemikku.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Frequency comb generation at terahertz frequencies by coherent phonon excitation in silicon<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Pittsburghi \u00dclikooli teadlastel \u00f5nnestus luua sagedusvashemik rohkem kui terahetsises skaalas, eem\u00e4rgiga luua meetmed tootmaks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kiiremaid kommunikatsioonivahendeid. Mitmed kaasaegsed sidevahendid p\u00f5hinevad valgusel ehk t\u00e4psemini \u00f6eldes informatsiooni lisamisel valguslainele. Senised elektroonikaseadmete ning arvutite kohta tehtud uuringud tuginevad mittelineaarsetel optilistel efektidel, andes tulemuseks seadmed, millede \u00fclekandekiirus j\u00e4\u00e4b gigahertsise sageduse kanti. Pittsburghi \u00dclikoolis l\u00e4bi viidud uurimuses t\u00f5estati aga […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":26009,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-26008","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26008","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26008"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26008\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26009"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26008"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26008"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26008"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}