{"id":2601,"date":"2010-04-11T10:46:34","date_gmt":"2010-04-11T07:46:34","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2601"},"modified":"2010-06-28T13:00:31","modified_gmt":"2010-06-28T10:00:31","slug":"elu-titaanil-oleks-haisev-ja-plahvatusohtlik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2601","title":{"rendered":"Elu Titanil oleks haisev ja plahvatusohtlik"},"content":{"rendered":"

Ekstreemsed miinuskraadid ning p\u00e4ikesevalguse v\u00e4hesus sunniks elumolekule Titanil v\u00f5tma m\u00e4rksa ebatavalisemaid vorme kui Kuldtsoonis.<\/strong>
\nSaturni suurim kaaslane Titan on Maast \u00e4\u00e4rmiselt erinev, ent siiski peetakse seda \u00fcheks potentsiaalseks paigaks, kus lisaks Maale v\u00f5ib P\u00e4ikeses\u00fcsteemis elu leiduda. Kuu paksu ja oran\u017ei atmosf\u00e4\u00e4ri moodustab peamiselt l\u00e4mmastik.Kuna Titan on P\u00e4ikesest umbes k\u00fcmme korda kaugemal kui Maa, valitseb seal pidevalt umbes 180 C pakane. Sellisel temperatuuril on vesi alaliselt k\u00fclmunud olekus. Siiski n\u00e4itas Cassini\/Huygens missioon, et Titanil leidub k\u00fcllaldaselt vedelas olekus j\u00e4rvi, mis koosnevad metaanist ning etaanist. Viimased v\u00f5iksid m\u00f5nede teadlaste arvates olla pelgupaigaks alternatiivsematele eluvormidele, kui me igap\u00e4evaelus harjunud oleme.<\/p>\n

\"Kunstniku<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus Titani etaani ja metaani j\u00e4rvedest. Foto: Karl Kofoed<\/p><\/div>\n

Selleks, et uurida, milline elu kaugel kuul olla v\u00f5iks katsetab William Bains<\/strong>, MIT ja Cambridge \u00fclikooli biokeemik, koos oma kolleegidega, millised ained metaanis ja etaanis lahustuvad. Lisaks kasutavad nad arvutisimulatsioone, et ennustada, millised biokeemilised mustrid Titanil kehtida v\u00f5iksid. “Ma v\u00f5tsin Titani \u00fcpris ekstreemse keskkonna aluseks, kus Maa biokeemia selgelt ei t\u00f6\u00f6ta. Elu igal pool mujal v\u00f5ib olla nii radikaalselt erinev, et v\u00f5ib pea ringi k\u00e4ima v\u00f5tta,” \u00fctles Bains.
\nNii v\u00f5iks n\u00e4iteks vee asemel olla elu peamiseks komponendiks hoopis vedel metaan, v\u00e4idab biokeemik. Selline olend ei saaks Maa peal ellu j\u00e4\u00e4da, kuna metaan on gaasilises olekus. “Nende veri hakkaks koheselt keema ning seej\u00e4rel vabastaks endast kemikaalidepilve, millest enamik on m\u00fcrgised,” kommenteeris Bains. Ent metaani lahustamisv\u00f5ime on piiratud ning s\u00f5ltub suuresti lahustatavate elementide molaarmassist. V\u00e4lja arvatud paar erandit, on rohkema kui kuue vesinikust raskema aatomiga molekulid metaanis lahustamatud. Seega koosneks vedelal metaanil baseeruv metabolismits\u00fckkel v\u00e4iksematest molekulidest kui Maa biokeemia, mis kasutab keskmiselt k\u00fcmne raske aatomiga mooduleid. \u00dcle\u00fcldse saab Maal elu poolt kasutatavatest elementidest nagu s\u00fcsinik, l\u00e4mmastik, hapnik, v\u00e4\u00e4vel ja fosfor ehitada vaid umbes 3400 stabiilset molekuli.
\nKuna aga Titani biokeemia on veelgi piiratum, peab arvestama ka v\u00f5imalust, et elu kasutab m\u00e4rksa teistsuguseid keemilisi sidemeid ning elemente kui Maal.Selle asemel, et kasutada molekulide ehitamiseks s\u00fcsinikku v\u00f5ib Titani elu aluseks olla r\u00e4ni. Kuigi see element on suhteliselt paindlik ning on v\u00f5imeline \u00fcpris paljude elementidega sidemeid moodustama, on suur osa nendest sidemetest ebastabiilsed. N\u00e4iteks m\u00f5ned komponendid s\u00fcttiksid Maa atmosf\u00e4\u00e4ris iseeneslikult. Titani kauguse t\u00f5ttu P\u00e4ikesest on ka energia m\u00e4\u00e4rav faktor, seega oleks kiiresti liikuvad organismid Titanil v\u00e4listatud.
\nNii v\u00f5i teisiti ei tea teadlased, kas maav\u00e4line elu Titanil v\u00f5i kuskil mujal universumis \u00fcle\u00fcldse eksisteeribki. Bainsi s\u00f5nul on siiski kasulik m\u00f5nedele nendele k\u00fcsimustele kasulik vastust otsida, et me teaksime mida otsida ning seel\u00e4bi m\u00f5ista tingimusi, mis eluks vajalikud on.<\/p>\n

NASA teadlaste radari abil tehtud rekonstruktsioon Titani pinnast<\/strong>
\n<\/param><\/param><\/param><\/embed><\/object><\/p>\n

Allikad:<\/p>\n

Alphagalileo: “Life on Titan: stand well back and hold your nose.”<\/a><\/p>\n

SPACE.com: “Alien life on Titan would stink.”<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ekstreemsed miinuskraadid ning p\u00e4ikesevalguse v\u00e4hesus sunniks elumolekule Titanil v\u00f5tma m\u00e4rksa ebatavalisemaid vorme kui Kuldtsoonis. Saturni suurim kaaslane Titan on Maast \u00e4\u00e4rmiselt erinev, ent siiski peetakse seda \u00fcheks potentsiaalseks paigaks, kus lisaks Maale v\u00f5ib P\u00e4ikeses\u00fcsteemis elu leiduda. Kuu paksu ja oran\u017ei atmosf\u00e4\u00e4ri moodustab peamiselt l\u00e4mmastik.Kuna Titan on P\u00e4ikesest umbes k\u00fcmme korda kaugemal kui Maa, valitseb seal […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[48],"class_list":{"0":"post-2601","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-maavalise-elu-otsingud","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2601","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2601"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2601\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2601"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2601"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2601"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}