{"id":2606,"date":"2010-04-12T09:51:12","date_gmt":"2010-04-12T06:51:12","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2606"},"modified":"2012-05-04T11:41:15","modified_gmt":"2012-05-04T08:41:15","slug":"viirustega-vesinikku-tootma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2606","title":{"rendered":"Viirustega vesinikku tootma?"},"content":{"rendered":"

MIT teadlased on leidnud uue viisi, kuidas imiteerida taimede poolt kasutatavat vee molekuli l\u00f5hustamisprotsessi, et seda tulevikus energiaallikana kasutada.<\/strong>
\nVesiniku vee molekulist k\u00e4tte saamine on \u00fcks v\u00f5imalus, kuidas p\u00e4ikeseenergiat efektiivselt \u00e4ra kasutada. Kuna P\u00e4ike alati ei paista, pakuvad vesiniku alusel k\u00fctuseelemendid v\u00f5i vedelad k\u00fctused v\u00f5imalust, kuidas ka pilvise ilmaga rohelist energiat tarbida. Teised teadlased on kasutanud vesiniku tootmiseks s\u00fcsteeme, mis toodavad elektrit, et seda vee elektrol\u00fc\u00fcsi l\u00e4biviimiseks kasutada. Uus protsess j\u00e4tab aga need vahel\u00fclid k\u00f5rvale.<\/p>\n

\"Viirusest<\/a>

Viirusest juhe katseklaasis. Foto: Dominick Reuter<\/p><\/div>\n

Germeshauseni materjaliteaduse ning bioloogilise inseneriteaduse professori Angela Belcheri <\/strong>poolt juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchm muutis aga kahjutu bakteriviirust M13 nii, et see meelitaks ligi ning p\u00f5imuks katal\u00fcsaatori ning bioloogilise pigmendi, porf\u00fcrtsingiga. Viirused muutusid seej\u00e4rel juhtmesarnasteks seadmeteks, mis suutsid v\u00e4ga efektiivselt vee molekulidest hapnikku eemaldada.
\nMeetodil on hetkel ka puudusi. Aja jooksul koondusid viirused klompidesse ning kaotasid sellega oma efektiivsust. Seega lisasid teadlased \u00fche lisasammu, sulgedes viirused mikrogeelist maatriksisse. See v\u00f5imaldas neil viiruste \u00fchtlast paigutust ning seega ka efektiivsust ning stabiilsust s\u00e4ilitada. J\u00e4\u00e4b veel \u00fcks puudus. R\u00fchm kasutas katal\u00fcsaatorina iriidumoksiidi, ent haruldase iriidiumi hind on selle laialdasema kasutuselev\u00f5tu t\u00f5ttu m\u00e4\u00e4ratud l\u00e4hiaastatel veelgi t\u00f5usma.
\nSiiski on veest eraldatud vesinik gaas, mida saab v\u00e4ga edukalt k\u00fctusena kasutuda. Seni on aga \u00fclimalt stabiilsest vee molekulist hapniku eraldamine olnud tehniliselt \u00fcpris keeruline protsess. Taimed nind ts\u00fcanobakterid on k\u00f5rgelt organiseeritud s\u00fcsteemid vee oks\u00fcdeerimiseks. Seega on teised uurijad seni kasutanud seni taimede fotos\u00fcnteesiga tegelevaid osi n\u00f6. otse, et p\u00e4ikesevalgusest energiat saada, ent nende materjalide struktuur on enamasti ebastabiilne.
\nBelcheri r\u00fchm otsustas laenata aga mitte taimede komponente vaid ainult meetodeid. Taimerakkudes kasutatakse looduslikke pigmente p\u00e4ikesevalguse neeldumiseks, mil katal\u00fcsaatoreid kasutatakse veel\u00f5hustamiseks. Nendest protsessidest ka professor Belcher ning tema t\u00f6\u00f6r\u00fchm l\u00e4htuda otsustas. Kunstlikus s\u00fcsteemis k\u00e4ituvad viirused lihtsalt tellingutena, mis aitavad pigmentidel ja katal\u00fcsaatoritel \u00f5ige vahega joonduda, et veel\u00f5hustamisreaktsiooni alustada. “Pigmendid k\u00e4ituvad kui antenn, mis valgust p\u00fc\u00fcab, ning seej\u00e4rel transpordivad kogutud energia terve viiruse pikkuse ulatuses. Just nagu juhe,” selgitab Belcher.
\n“Me kasutame komponente, mida inimesed varemgi kasutanud on, ent me kasutame bioloogiat, et neid meie eest organiseerida ning seega paremat efektiivsust saada,” lisas ta. Kasutades s\u00fcsteemi loomiseks viirusi, kasvab hapnikutootmine s\u00fcsteemis neljakordselt.
\nT\u00f6\u00f6r\u00fchm peab oma meetodit siiski veel t\u00e4iustama, kuna praegu lahutatakse saadavas vesiniku aatomite komponendid eraldiseisvateks prootoniteks ja elektronideks. S\u00fcsteemi t\u00e4iendus kombineeriks need tagasi korralikeks vesiniku aatomiteks. Samuti on vaja leida katal\u00fcsaatori materjaliks tavap\u00e4rasem element, kui seda on haruldane iriidium.
\nThomas Mallouki<\/strong>, Pennsylvania \u00dclikooli DuPonti materjaliteaduse, keemia ning f\u00fc\u00fcsika professori arvates on tegu \u00e4\u00e4rmiselt nutika viisiga, kuidas kunstlikku fotos\u00fcnteesi saavutada. Siiski j\u00e4\u00e4b ta \u00e4raootavale seisukohale, \u00f6eldes, et uus l\u00e4henemine maksumuselt teiste p\u00e4ikeseenergia alternatiividega konkureerida saaks, peab s\u00fcsteem olema v\u00e4hemalt 10 korda efektiivsem kui looduslik fotos\u00fcntees ning protsessi peaks saama miljardeid kordi korrata.<\/p>\n

Allikas:<\/p>\n

MIT: “Viruses harnessed to split water.”<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

MIT teadlased on leidnud uue viisi, kuidas imiteerida taimede poolt kasutatavat vee molekuli l\u00f5hustamisprotsessi, et seda tulevikus energiaallikana kasutada. Vesiniku vee molekulist k\u00e4tte saamine on \u00fcks v\u00f5imalus, kuidas p\u00e4ikeseenergiat efektiivselt \u00e4ra kasutada. Kuna P\u00e4ike alati ei paista, pakuvad vesiniku alusel k\u00fctuseelemendid v\u00f5i vedelad k\u00fctused v\u00f5imalust, kuidas ka pilvise ilmaga rohelist energiat tarbida. Teised teadlased on […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-2606","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-tulevikuenergia","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2606","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2606"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2606\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2606"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2606"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2606"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}