{"id":26070,"date":"2012-03-16T13:18:19","date_gmt":"2012-03-16T10:18:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26070"},"modified":"2012-03-16T13:18:19","modified_gmt":"2012-03-16T10:18:19","slug":"loodi-laser-piksevarras","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26070","title":{"rendered":"Loodi laser-piksevarras"},"content":{"rendered":"

Pikne on k\u00fctkestav, kuid ohtlik atmosf\u00e4\u00e4rin\u00e4htus. Uue uurimust\u00f6\u00f6 kohaselt v\u00f5ivad intensiivse laservalguse impulsid neid v\u00f5imsaid elektrilisi \u00a0l\u00f6\u00f6klaineid \u00fcmber suunata.<\/strong><\/p>\n

Prantsuse uurijad kasutasid eksperimentaalseid seadmeid, et meelitada laboris loodud v\u00e4lku samasse kohta l\u00f6\u00f6ma \u2013 mitte ainult kaks korda, vaid korduvalt. See elektrilise \u00fcmbersuunamise v\u00e4gitegu p\u00f5hines femtosekundi (10-15<\/sup> sekundit) kestusega laserkiirguse impulssidel, mille abil loodi ioniseeritud gaasist virtuaalne piksevarras. See on esmakordne juhus, mil laseri poolt tekitatud atmosf\u00e4\u00e4riliste \u201eh\u00f5\u00f5gniitide\u201c abil suudeti elektri-l\u00f6\u00f6klaineid nende esialgsest sihtm\u00e4rgist eemale suunata, juhtides need tavap\u00e4raselt v\u00e4hem atraktiivse elektroodi suunas, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: Wikimedia Commons<\/p><\/div>\n

K\u00e4esolev eksperiment n\u00e4itab laseril p\u00f5hinevate piksevarraste kasutamise potentsiaali uurimust\u00f6\u00f6de tarbeks ja ka kaitse eesm\u00e4rgil. \u201eLaser-piksevarras oleks v\u00e4\u00e4rtuslik alternatiiv v\u00e4lgurakettidele,\u201c s\u00f5nas uurimust\u00f6\u00f6 kaasautor Aurlien Houard<\/strong>. K\u00f5nealuse uurimust\u00f6\u00f6 tulemused avaldati teadusajakirjas AIP Advances<\/em>.<\/p>\n

Eelnevalt l\u00e4bi viidud katsed kinnitavad, et niinimetatud femtosekund-laser v\u00f5ib toota \u00fclil\u00fchikesi ioniseeritud gaasist \u201eh\u00f5\u00f5gniite\u201c, mis k\u00e4ituvad kui elektrijuhtmed. Edasiste uurimust\u00f6\u00f6de k\u00e4igus avastati, et need h\u00f5\u00f5gniidid toimiksid ka \u00fcle pikkade vahemaade \u2013\u00a0v\u00f5imalik, et isegi rohkem kui 50 meetri tagant.<\/p>\n

Rea uute katsete k\u00e4igus juhtis Prantsuse uurimust\u00f6\u00f6 meeskond laserkiire sf\u00e4\u00e4rilisest elektroodist m\u00f6\u00f6da tasapinnalise vastaslaenguga elektroodi suunas. Oma teekonnal eemaldas laser aatomitest v\u00e4limised elektronid, mist\u00f5ttu tekkis plasma-h\u00f5\u00f5gniit. See suunas elektrilise l\u00f6\u00f6klaine tasapinnaliselt elektroodilt sf\u00e4\u00e4rilisele. Otsustamaks, kas h\u00f5\u00f5gniit oli v\u00f5imeline suunama elektrilist l\u00f6\u00f6klainet selle tavap\u00e4raselt rajalt k\u00f5rvale, lisasid teadlased oma eksperimendis pikema teravatipulise elektroodi. Kuna v\u00e4lgunool kaldub j\u00e4lgima v\u00e4hima takistusega rada, l\u00f6\u00f6ks see eelistatult l\u00e4himasse objekti. Looduses oleks see pikim objekt.<\/p>\n

Ilma laserita allus elektriline l\u00f6\u00f6klaine sellele reeglile ja tabas alati pikemat teravatipulist elektroodi. Laseriga suunati l\u00f6\u00f6klaine aga mujale ja nii l\u00f5i v\u00e4lk hoopis sf\u00e4\u00e4rilisse elektroodi. See n\u00e4htus ilmnes isegi siis, kui l\u00f6\u00f6klaine esialgne rada hakkas juba moodustuma.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: \u201eTriggering, guiding and deviation of long air spark discharges with femtosecond laser filament<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Pikne on k\u00fctkestav, kuid ohtlik atmosf\u00e4\u00e4rin\u00e4htus. Uue uurimust\u00f6\u00f6 kohaselt v\u00f5ivad intensiivse laservalguse impulsid neid v\u00f5imsaid elektrilisi \u00a0l\u00f6\u00f6klaineid \u00fcmber suunata. Prantsuse uurijad kasutasid eksperimentaalseid seadmeid, et meelitada laboris loodud v\u00e4lku samasse kohta l\u00f6\u00f6ma \u2013 mitte ainult kaks korda, vaid korduvalt. See elektrilise \u00fcmbersuunamise v\u00e4gitegu p\u00f5hines femtosekundi (10-15 sekundit) kestusega laserkiirguse impulssidel, mille abil loodi ioniseeritud gaasist […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":26071,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-26070","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26070","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26070"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26070\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26071"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26070"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26070"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26070"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}