{"id":26106,"date":"2012-03-20T22:00:31","date_gmt":"2012-03-20T19:00:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26106"},"modified":"2012-03-20T22:00:53","modified_gmt":"2012-03-20T19:00:53","slug":"teadlased-saatsid-neutriinode-abil-%e2%80%9ejuhtmevaba%e2%80%9d-teate","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26106","title":{"rendered":"Teadlased saatsid neutriinode abil \u201ejuhtmevaba\u201d teate"},"content":{"rendered":"

Rochesteri \u00dclikooli ja P\u00f5hja-Carolina Riikliku \u00dclikooli poolt juhitud teadlaste r\u00fchm saatis esmakordselt neutriinode kiire abil teate. Neutriinod on massita osakesed, mis liiguvad peaaegu valguse kiirusel. Teade saadeti l\u00e4bi 240 meetri kivimi ja see sisaldas vaid s\u00f5na Neutriino<\/em>.<\/strong><\/p>\n

\u201eNeutriinode abil oleks v\u00f5imalik vahetada teateid \u00fcksk\u00f5ik millise kahe asukoha vahel Maal ilma satelliite v\u00f5i kaableid kasutamata,\u201c v\u00e4itis Dan Stancil<\/strong>, uurimust\u00f6\u00f6d kirjeldava artikli juhtiv autor. \u201eNeutriino-kommunikatsioonis\u00fcsteemid saaksid olema palju keerulisemad kui t\u00e4nap\u00e4eva s\u00fcsteemid, kuid neil v\u00f5ib olla olulisi strateegilisi eeliseid,\u201c vahendab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: Rochesteri \u00dclikool<\/p><\/div>\n

Varemgi on teoretiseeritud neutriinode kasutamisest kommunikatsioonis \u00fche eriti v\u00e4\u00e4rtusliku omaduse t\u00f5ttu \u2013 need v\u00f5ivad l\u00e4bida peaaegu k\u00f5ike, mis neile vastu juhtub tulema. Kui seda tehnoloogiat oleks v\u00f5imalik rakendada n\u00e4iteks allveelaevades, siis oleks m\u00f5eldav, et nad suhtleksid \u00fcle pikkade vahemaade vee all. See on t\u00e4nap\u00e4evase tehnoloogia abil keeruline, kui mitte v\u00f5imatu. Kui me sooviksime suhelda millegiga kosmoses, mis on Maalt n\u00e4htamatul Kuu v\u00f5i planeedi k\u00fcljel, v\u00f5iks meie teade levida neist objektidest ilma takistusteta otse l\u00e4bi.<\/p>\n

\u201eLoomulikult vajab meie praegune tehnoloogia suurt kogust k\u00f5rgtehnoloogilist varustust, et neutriinode abil teadet edastada, seega pole see hetkel praktiline,\u201c v\u00e4itis teadlane Kevin McFarland<\/strong>. \u201eKuid esimene samm selle suunas, et l\u00f5puks kasutada neutriinosid suhtlemiseks praktilistes rakendustes, on t\u00e4nap\u00e4evase tehnoloogia abil l\u00e4bi viidud demonstratsioon.\u201c<\/p>\n

Selle v\u00f5imalikkust t\u00f5estanud teadlaste meeskond viis oma eksperimendi l\u00e4bi Fermi Riiklikus Kiirendilaboris (Fermi National Accelerator Lab, l\u00fchendatult Fermilab). Uurijad esitasid oma t\u00f6\u00f6 tulemused teadusajakirjale Modern Physics Letters A<\/em>.<\/p>\n

Fermilabis oli uurijatel ligip\u00e4\u00e4s kahele \u00fcliolulisele koostisosale. Esimeseks neist on \u00fcks maailma v\u00f5imsamaid osakeste kiirendeid, mis on v\u00f5imeline looma k\u00f5rge intensiivsusega neutriinode kiiri. Selleks kiirendab kiirendi prootoneid 3,2 kilomeetrise \u00fcmberm\u00f5\u00f5duga rajal ja p\u00f5rgutab need s\u00fcsinikust sihtm\u00e4rgiga kokku. Teine eksperimendiks oluline koostisosa on mitmetonnine detektor MINERvA, mis asub 100 meetri s\u00fcgaval asuvas maa-aluses \u00f5\u00f5nsuses. T\u00f5siasi, et neutriinode abil suhtlemiseks on vajalik seesuguseid mahukaid seadmeid, n\u00e4itab, et enne selle tehnoloogia viimist h\u00f5lpsasti kasutatavasse vormi on tarvis teha v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Kommunikatsioonitest viidi l\u00e4bi kahetunnise perioodi k\u00e4igus, mil kiirendi t\u00f6\u00f6tas plaanikohase rikkeaja t\u00f5ttu poole v\u00f5imsusega. Kommunikatsioonitesti l\u00e4bi viimise ajal koguti tavap\u00e4raselt MINERvA vastastikm\u00f5ju andmeid.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval toimub enamus kommunikatsioonist elektromagneetiliste lainete saatmisel ja vastu v\u00f5tmisel. Nii t\u00f6\u00f6tavad meie raadiod,mobiiltelefonid ja televiisorid. Elektromagneetilised lained ei l\u00e4bi aga enamikku ainetest kergelt. Neid blokeerivad vesi ja m\u00e4ed ning paljud teised vedelikud ja tahkised. Neutriinod l\u00e4bivad aga korrap\u00e4raselt terveid planeete ilma h\u00e4ireteta. Nende neutraalse elektrilaengu ja peaaegu olematu massi t\u00f5ttu ei allu neutriinod magneetilisele k\u00fclget\u00f5mbele ega ole m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5jutatud k\u00fclget\u00f5mbej\u00f5u poolt. Seega on nende liikumine peaaegu t\u00e4ienisti takistustevaba.<\/p>\n

Teade, mille teadlased neutriinode abil saatsid, t\u00f5lgiti kahendkoodi. Teisis\u00f5nu esindas s\u00f5na neutriino<\/em> rida \u00fchtesid ja nulle, kusjuures \u00fched vastasid vallanduvate neutriinode hulgale ja nullid mittevallanduvate neutriinode hulgale. Neutriinosid vallandati suurtes hulkades, sest need on nii puiklevad, et isegi mitmetonnise detektori abil suudetakse avastada vaid umbes \u00fcks k\u00fcmnest miljardist neutriinost. Kui neutriinod avastati, t\u00f5lkis vastuv\u00f5ttev arvuti kahendkoodi tagasi inglise keelde \u2013 nii v\u00f5eti teatena edukalt vastu s\u00f5na neutriino<\/em>.<\/p>\n

\u201eNeutriinod on olnud h\u00e4mmastavaks vahendiks, et aidata koguda teadmisi nii tuuma kui Universumi kohta,\u201c v\u00e4itis Deborah Harris<\/strong>. \u201eKuid neutriino-kommunikatsiooni t\u00f5hususeni on veel pikk tee.\u201c<\/p>\n

Minerva on rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6projekt tuuma- ja osakestef\u00fc\u00fcsikute vahel 21st neutroonide k\u00e4itumist uurivast institutsioonist, kes kasutavad Fermi Riiklikus Kiirendilaboris asuvat detektorit. K\u00e4esolev on esimene neutriinoeksperiment maailmas, mille k\u00e4igus kasutati k\u00f5rge intensiivsusega kiirt neutriinode reaktsioonide uurimiseks viie erineva sihtaine tuumadega. Selle abil loodi esimene k\u00f5rvutine v\u00f5rdlus vastastikustest m\u00f5judest. See annab olulist infot neutriinode kohta ja v\u00f5imaldab t\u00f5lgendada andmeid selgemalt nii k\u00e4esolevates kui tulevastes eksperimentides.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rochesteri \u00dclikooli ja P\u00f5hja-Carolina Riikliku \u00dclikooli poolt juhitud teadlaste r\u00fchm saatis esmakordselt neutriinode kiire abil teate. Neutriinod on massita osakesed, mis liiguvad peaaegu valguse kiirusel. Teade saadeti l\u00e4bi 240 meetri kivimi ja see sisaldas vaid s\u00f5na Neutriino. \u201eNeutriinode abil oleks v\u00f5imalik vahetada teateid \u00fcksk\u00f5ik millise kahe asukoha vahel Maal ilma satelliite v\u00f5i kaableid kasutamata,\u201c v\u00e4itis […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":26107,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-26106","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26106","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26106"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26106\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26107"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26106"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26106"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26106"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}