{"id":26131,"date":"2012-03-18T19:57:09","date_gmt":"2012-03-18T16:57:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26131"},"modified":"2012-03-18T19:57:09","modified_gmt":"2012-03-18T16:57:09","slug":"glukoositaseme-mootmine-suljes-plasmonilise-interferomeetri-abil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26131","title":{"rendered":"Gl\u00fckoositaseme m\u00f5\u00f5tmine s\u00fcljes plasmonilise interferomeetri abil"},"content":{"rendered":"<p><strong>Diabeedikutele on vereproovi v\u00f5tmine ning gl\u00fckoositaseme kontrollimine igap\u00e4evareaalsus. Invasiivsetele meetoditele on \u00fcritatud alternatiive leida aastaid. Saadaval on transkutaansed nahaplaastrid ning k\u00f5rvalesta l\u00e4bivalgustavad optilised sensorid, mis suudavad registreerida veresuhkru taseme k\u00f5ikumist. Veretilgast saadud informatsiooni t\u00e4psus on aga oluliselt k\u00f5rgem. Leebemate meetodite otsinguil j\u00f5udsid insenerid uue tulemuseni \u2013 plasmoonilise interferomeetrini, mis suudab tuvastada v\u00e4ga madalaid vesilahuses oleva gl\u00fckoosi tasemeid. Tulevikus v\u00f5ibki veresuhkru m\u00f5\u00f5tmine piirduda s\u00f5na otseses m\u00f5ttes andurile s\u00fclitamisega.<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/glykoos.jpeg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-medium wp-image-26132\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/glykoos-300x218.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"218\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/glykoos-300x218.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/glykoos-250x182.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/glykoos.jpeg 464w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a>Interferomeetrid on kasutusel mitmetel teadusaladel, n\u00e4iteks astronoomias ja okeanograafias. Multidistsiplinaarsusest tingitult on seadmete ehitus ning suurus on varieeruv. Gl\u00fckoosiandurina t\u00f6\u00f6taimseks peab aga seade olema v\u00e4ga v\u00e4ike. \u201e\u00dcritame laboris valmistada p\u00f5him\u00f5tteliselt nano-m\u00f5\u00f5tskaalal interferomeeterseadet,\u201c s\u00f5nab teadust\u00f6\u00f6 juhendaja Browni \u00dclikooli professor Domenico Pacifici.<\/p>\n<p>V\u00e4ike nanointerferomeeter on valmistatud \u00f5hukesest h\u00f5beda kilest, millese on s\u00f6\u00f6vitatud pilu ning kummalegi poole kilet \u00fcks vagu. Vagudele langev valgus hajub eri suundades. Osad footonid liiguvad metalli pinnal pilu suunas. Liikumisel toimub footonite ning kile pinnaelektronide vahel interaktsioon. Elektronid haaratakse kaasa laines, mida nimetatakse pinnaplasmonide polaritoniks. Polaritonid kohtuvad pilule j\u00f5udes valgustava valgusega ning tekitavad interferentspildi.<\/p>\n<p>Pildi anal\u00fc\u00fcs annab aimdust kahe kohtuva laine f\u00fc\u00fcsikalisest iseloomust. \u201ePilu k\u00e4itub otsekui ruumilise segustina, v\u00f5imaldades erinevate valguste superpositsiooni m\u00f5\u00f5ta,\u201c lisab Pacifici. Pilule veetilga tilgutamisel ning interferentsi m\u00f5\u00f5tmisel saadakse pidevaid muutusteta tulemusi. Vagude ning pilu vahelise kauguse muutmisega on aga v\u00f5imalik l\u00e4htevalguse lainepikkust muuta, millega kaasneb interferentsipildi modelleerimise v\u00f5imalus. Interferomeetri peenh\u00e4\u00e4lestusel saadakse l\u00f5puks veele spetsiifiline interferentspilt.<\/p>\n<p>Seadme v\u00e4iksuse t\u00f5ttu on v\u00f5imalik sooritada mitu katset \u00fcheaegselt. \u201eS\u00f6\u00f6vitame \u00fchte metallkilesse tuhandeid pilusid ning vagusid. Nii saavutame nanomeetrilise resolutsiooni,\u201c lisab Pacifici. Gl\u00fckoosimolekuli lisandumisel muutub vee murdumisn\u00e4itaja, mis \u00fchtlasi muudab tigakese interferentsipilti.<\/p>\n<p>Gl\u00fckoositaseme m\u00f5\u00f5tmine t\u00f6\u00f6tab vesilahuste puhul, mille interferentsipilt on enne lisandite sisse viimist kindlaks tehtud. Inimese s\u00fclg on 99 % ulatuses vesi. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 1 % on aga mitte-ennustatav mahuosa, millel on interferentsipildile varieeruv m\u00f5ju, tehes s\u00fclje gl\u00fckoosisisalduse m\u00e4\u00e4ramise keeruliseks.<\/p>\n<p>Pacifici s\u00f5nul ei ole probleem lahendust leidnud. \u00dcks v\u00f5imalus oleks interferomeetrile filtri paigutamine, mis laseks l\u00e4bi vaid vee ning gl\u00fckoosi molekule, j\u00e4ttes \u00fclej\u00e4\u00e4nud s\u00fclje m\u00f5\u00f5tmisprotseduurist v\u00e4lja.<\/p>\n<p>Suurimaks probleemiks on t\u00f5siasi, et s\u00fcljes olev gl\u00fckoositase ei vasta \u00fcks\u00fcheselt vere gl\u00fckoositasemele. Philadelphia Temple\u2019i \u00dclikooli teadlase Guenter Bodeni s\u00f5nul v\u00f5tab veresuhkru taseme j\u00e4rsk muutus s\u00fcljes avaldumiseks suhteliselt rohkem aega.<\/p>\n<p>\u201eLahendus ei ole sobiv mitmel p\u00f5hjusel. Esiteks lahustub gl\u00fckoos kehavedelikes pea t\u00e4ielikult, ning selle s\u00fcljes avaldumiseks kulub praktilisteks rakendusteks liiga kaua aega. Gl\u00fckoositaseme kiirete muutuste registreerimine on v\u00e4ga oluline. Viivis v\u00f5ib maksimaalselt olla viis minutit,\u201c s\u00f5nab Boden. \u201eOlen ajafaktoriga kursis. Arvan, et edasise uurimise k\u00e4igus on v\u00e4him kasu vere ning s\u00fclje gl\u00fckoositasemete v\u00f5rdluspildi saamine,\u201c kommenteerib Pacifici.<\/p>\n<p>Isegi kui tehnoloogia t\u00f6\u00f6taks ei ole Boden veendunud, et taolisele riistale erilist vajadust oleks. Ta osutab, et gl\u00fckoosiandurid on arenenud sedav\u00f5rd, et vajavad v\u00e4ga v\u00e4ikest veretilka, mille patsiendid saavad kehal piirkondadest, kus on madal n\u00e4rvide tihedus. N\u00e4iteks k\u00e4e alak\u00fcljelt. \u201eProtseduur on muutunud nii lihtsaks, et t\u00f5en\u00e4oliselt ei tasu alternatiivmeetodi otsimisele miljoneid kulutada,\u201c arvab Boden.<\/p>\n<p>Browni \u00dclikooli teadusr\u00fchma sihid on aga laiemad. Lisaks gl\u00fckoosi taseme m\u00f5\u00f5tmistele loodetakse interferomeetrit rakendada ts\u00fctokiinide ehk signaleerivate proteiinide detekteerimiseks. Nende valkude abil on v\u00f5imalik tuvastada organismis p\u00f5letikku. \u201eKirurgidel on vaja tehnoloogiat, mis kajastaks reaalajas ts\u00fctokiinide taset, et leida opereerimiseks sobivaim aeg,\u201c \u00fctleb Pacifici.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/spectrum.ieee.org\/biomedical\/diagnostics\/plasmonics-promises-better-biosensors\">IEEE<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Diabeedikutele on vereproovi v\u00f5tmine ning gl\u00fckoositaseme kontrollimine igap\u00e4evareaalsus. Invasiivsetele meetoditele on \u00fcritatud alternatiive leida aastaid. Saadaval on transkutaansed nahaplaastrid ning k\u00f5rvalesta l\u00e4bivalgustavad optilised sensorid, mis suudavad registreerida veresuhkru taseme k\u00f5ikumist. Veretilgast saadud informatsiooni t\u00e4psus on aga oluliselt k\u00f5rgem. Leebemate meetodite otsinguil j\u00f5udsid insenerid uue tulemuseni \u2013 plasmoonilise interferomeetrini, mis suudab tuvastada v\u00e4ga madalaid vesilahuses oleva [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":26132,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-26131","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26131","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26131"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26131\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26132"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26131"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26131"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26131"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}