{"id":26146,"date":"2012-03-18T21:13:19","date_gmt":"2012-03-18T18:13:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26146"},"modified":"2012-03-18T21:13:19","modified_gmt":"2012-03-18T18:13:19","slug":"toeliselt-plastsed-polumeerid-muudavad-kasu-peale-tekstuuri","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26146","title":{"rendered":"T\u00f5eliselt plastsed pol\u00fcmeerid muudavad k\u00e4su peale tekstuuri"},"content":{"rendered":"

Duke’i \u00dclikooli teadlased demonstreerisid esmakordselt, et plastmasside tekstuuri saab k\u00e4su peale muuta, muutes n\u00e4iteks sileda pinna kareda vastu ja tagasi.<\/strong><\/p>\n

Kindlate pingete rakendamisel n\u00e4itas t\u00f6\u00f6r\u00fchm ka seda, et sellise kontrolli saab saavutada \u00fcle suurte ning isegi kaardus pindade, kirjutab Sciencedaily.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pol\u00fcmeeri pinnatekstuuri muutumise erinevad astmed. Pilt: Xuanhe Zhao<\/p><\/div>\n

,,Muutes pol\u00fcmeerile rakendatud pinget, v\u00f5ime me muuta selle pinna kumerast siledaks ning tagasi,” \u00fctles Xuanhe Zhao<\/strong>, \u00fcks uurimuses osalenud teadlasi. ,,On mitmeid kohti, kus selline omaduste muutmine kasuks tuleks.”<\/p>\n

Teadlased on juba kaua suutnud valmistada plastmassi abil erinevaid mustreid v\u00f5i tekstuure t\u00e4nu elektrostaatilise litograafia nimelisele protsessile, milles mustrid pinnale s\u00f6\u00f6vitatakse. Sellise protsessi tulemus pole aga p\u00f6\u00f6ratav.<\/p>\n

,,Me leiutasime meetodi, millega saab pehmetele plastmassidele v\u00f5i pol\u00fcmeeridele tekitada d\u00fcnaamiliselt suurel hulgal erinevaid mustreid ja kujusid suurel pindalal,” selgitas Zhao. ,,Selle uue l\u00e4henemise abil saab pol\u00fcmeeri pinnale kanda vaheldumisi t\u00e4ppe, jooni, ringe ja suuremaid eraldatud laike,” \u00fctles Qiming Wang<\/strong>, artikli esimene autor. ,,Nende tekstuuride vaheldumine on lisaks v\u00e4ga kiire, vaid m\u00f5ni millisekund, ning mustrite suurusi saab muuta millimeetritest kuni v\u00e4hem kui mikromeetrini.”<\/p>\n

Antud tulemus on j\u00e4tkuks Zhao varasemale t\u00f6\u00f6le, milles uuriti pinge rakendamise m\u00f5ju pol\u00fcmeeridele. Nendest eksperimentidest selgus, et pinge suurenemisel hakkavad pol\u00fcmeerid \u00a0kortsuma, tekitades viimaks suured kraatrid. See tulemus selgitab n\u00e4iteks seda, miks elektrijuhtmete isoleerimiseks kasutatavad pol\u00fcmeerid pikema aja peale \u00fcles \u00fctlevad.<\/p>\n

Huvitavamatest rakenduste n\u00e4idetest v\u00f5ib v\u00e4lja tuua v\u00f5imaluse valmistada kummikindaid, millede s\u00f5rmej\u00e4ljed k\u00e4su peale muutuvad. ,,Muudetavad mustrid, mida me laboris valmistanud oleme, on n\u00e4iteks ringjooned, sirged ja k\u00f5verjooned, mis ongi s\u00f5rmej\u00e4lgede p\u00f5hielementideks,” lausus Zhao. ,,Neid elemente saab s\u00f5rmi katvate kinnaste otstel d\u00fcnaamiliselt valmistada ning muuta.”<\/p>\n

,,Spioonikinnas v\u00f5iks olla huvitav, kuid kindlasti mitte k\u00f5igi jaoks,” lisas Zhao. ,,Siiski saab sama tehnoloogia abil valmistada vajadusel tekstuuri muutvaid kindaid, mida saaks rakendada n\u00e4iteks ronimisel ja haaramisel. Lisaks on d\u00fcnaamiliselt tekstuuri muutvad pinnad kasulikud ka mitmete teiste tehnoloogiate jaoks, nende hulgas mikrovedelike ja kamuflaa\u017ei.<\/p>\n

Teiste potentsiaalsete rakendustena v\u00f5ib v\u00e4lja tuua isepuhastuvate ja vett-t\u00f5rjuvate pindade loomise.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Dynamic Electrostatic Lithography: Multiscale On-Demand Patterning on Large-Area Curved Surfaces<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Duke’i \u00dclikooli teadlased demonstreerisid esmakordselt, et plastmasside tekstuuri saab k\u00e4su peale muuta, muutes n\u00e4iteks sileda pinna kareda vastu ja tagasi. Kindlate pingete rakendamisel n\u00e4itas t\u00f6\u00f6r\u00fchm ka seda, et sellise kontrolli saab saavutada \u00fcle suurte ning isegi kaardus pindade, kirjutab Sciencedaily.com. ,,Muutes pol\u00fcmeerile rakendatud pinget, v\u00f5ime me muuta selle pinna kumerast siledaks ning tagasi,” \u00fctles Xuanhe […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":26147,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-26146","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26146","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26146"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26146\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26147"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26146"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26146"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26146"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}