{"id":26152,"date":"2012-03-20T21:58:24","date_gmt":"2012-03-20T18:58:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26152"},"modified":"2012-03-20T21:58:24","modified_gmt":"2012-03-20T18:58:24","slug":"neutriinod-siiski-ei-liigu-valgusest-kiiremini","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26152","title":{"rendered":"Neutriinod siiski ei liigu valgusest kiiremini"},"content":{"rendered":"

Hiljuti sooritati uued m\u00f5\u00f5tmised eelmisel aastal l\u00e4bi viidud katsele, mille tulemused toona viitasid, et neutriinod v\u00f5iksid murda Universumi kiiruspiirangu. CERNi avaldusel ei liigu uute m\u00f5\u00f5tmiste kohaselt osakesed siiski valgusest kiiremini.<\/strong><\/p>\n

Uusi m\u00f5\u00f5tmisi tegi teadlaste meeskond, mis t\u00f6\u00f6tas eraldiseisvalt teadlastest, kes olid teinud esialgse, kuid \u00fclimalt vastuolulise v\u00e4ite \u201evalgusest kiiremate\u201c osakeste kohta. Hiljutise uurimust\u00f6\u00f6 tulemused \u201eviitavad sellele, et neutriinod ei \u00fcleta valguse kiirust,\u201c v\u00e4itis CERNi pressiteade teadusuudisteportaali Physorg.com<\/a> vahendusel.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Teadlane vaatab arvutiekraani, millele on kuvatud CERNis l\u00e4bi viidud eksperimendide andmed. Pilt: Physorg.com<\/p><\/div>\n

Eelmisel kuul v\u00e4itis CERN, et neil v\u00f5is olla ette tulnud tehnilisi t\u00f5rkeid, mis moonutasid esialgseid m\u00f5\u00f5tmisi. Seda on vastuolulise uurimust\u00f6\u00f6 kriitikud algusest peale kahtlustanud. Poleemika sai alguse eelmisel septembril, mil CERNi niinimetatud OPERA meeskond teatas ettevaatlikult, et aatomitest v\u00e4iksemad osakesed \u2013 neutriinod \u2013 olid liikunud umbes kuus kilomeetrit sekundis valguse kiirusest kiiremini. Einsteini v\u00e4itel on aga valguse kiirus kosmose maksimumkiiruseks.<\/p>\n

Eksperimendi k\u00e4igus v\u00f5eti aega neutriinode lahkumisel CERNi hiiglaslikust maa-alusest laborist Genfis ja nende saabumisel Itaaliasse Gran Sasso Laboratooriumisse peale 723 km maakoore l\u00e4bimist. Teekonna l\u00e4bimine oleks pidanud v\u00f5tma 0,0024 sekundit. Selle asemel m\u00f5\u00f5deti, et osakesed j\u00f5udsid Itaalia detektoriteni 0,00000006 sekundi v\u00f5rra arvatust varem.<\/p>\n

Teades, et nende uurimust\u00f6\u00f6 tulemused tekitavad poleemikat, \u00f5hutas OPERA meeskond teisi f\u00fc\u00fcsikuid viima l\u00e4bi kontrolle, et tulemusi kinnitada v\u00f5i \u00fcmber l\u00fckata. \u00dche osana sellest ehtsuse kontrollist viidi Gran Sasso Laboratooriumis l\u00e4bi eksperiment ICARUS. Selle k\u00e4igus vaadati eraldiseisvalt seitsme neutriino lendu, mida ka OPERA meeskond oli j\u00e4\u00e4dvustanud. ICARUSe k\u00e4igus kasutati uut m\u00f5\u00f5tmistehnikat, mida nimetatakse vedela argooni ajaprojektsiooni kambriks (ingl.k. liquid argon time projection chamber<\/em>).<\/p>\n

\"\"<\/a>

CERNi k\u00fclastajad vaatamas 2011. aastal Genfis toimunud \u201eOsakeste Universumi\u201c n\u00e4ituse projektsiooni. Pilt: Physorg.com<\/p><\/div>\n

\u201eICARUSe m\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itavad, et neutriinode kiirus ei \u00fcleta valguse kiirust,\u201c s\u00f5nas Nobeli preemia v\u00f5itja ja ICARUSe projekti eestr\u00e4\u00e4kija Carlo Rubbia<\/strong>. Sellegipoolest kaitses ta koos CERNi uurimust\u00f6\u00f6 juhi Sergio Bertolucci<\/strong>ga teadlaste \u00f5igust teha erakordseid v\u00e4iteid \u2013 ja teiste \u00f5igust nende v\u00e4idete \u00f5igsust kinnitada.<\/p>\n

\u201eTulemusest olenemata n\u00e4itas OPERA eksperiment t\u00f5elist teaduslikku ausust sellega, et avas oma m\u00f5\u00f5tmised laiale ja p\u00f5hjalikule l\u00e4bivaatusele, kutsudes \u00fcles iseseisvaid m\u00f5\u00f5tmisi l\u00e4bi viima. Nii t\u00f6\u00f6tabki teadus,\u201c v\u00e4itis Bertolucci. \u201eNende tundlike m\u00f5\u00f5tmiste l\u00e4bi viimine on keeruline ja need toovad esile teadusliku protsessi olulisuse,\u201c lisas Rubbia.<\/p>\n

Veebruaris v\u00e4itis CERN, et OPERA meeskond kinnitas kaabli\u00fchenduse ja aja m\u00f5\u00f5tmisseade ostsillaatori \u00f5igsust, mis v\u00f5isid neutriinode lennuaja m\u00f5\u00f5tmistesse vigu sisse tuua. Selle stsenaariumi kinnituseks s\u00f5nas Bertolucci: \u201et\u00f5endid hakkavad viitama sellele, et OPERA tulemuse tingis viga m\u00f5\u00f5tmisel.\u201c Samas lisas ta, et viiakse l\u00e4bi edasisi t\u00f5estusi, sealhulgas tehakse maikuus uusi eksperimente osakestekiirtega, \u201emis annavad meile l\u00f5pliku otsuse.\u201c<\/p>\n

Kui OPERA meeskond avalikustas oma uurimust\u00f6\u00f6 tulemused, vallandasid nad, nagu ennustati, suurel hulgal huvitavaid k\u00fcsimusi. Valguse kiirusest kiiremini liikuvad osakesed l\u00fckkaksid k\u00f5ikuma Albert Einsteini erirelatiivsuse teooria, mis on t\u00e4nap\u00e4evase f\u00fc\u00fcsika nurgakiviks. \u201eKui CERNi uurimust\u00f6\u00f6 tulemus \u00f5igeks t\u00f5estatakse ja leitakse, et osakesed v\u00f5ivad liikuda valguse kiirusest kiiremini, siis olen valmis oma p\u00fcksid televiisori otse-eetris \u00e4ra s\u00f6\u00f6ma,\u201c kuulutas teoreetilise f\u00fc\u00fcsika professor Jim Al-Khalili<\/strong>.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiljuti sooritati uued m\u00f5\u00f5tmised eelmisel aastal l\u00e4bi viidud katsele, mille tulemused toona viitasid, et neutriinod v\u00f5iksid murda Universumi kiiruspiirangu. CERNi avaldusel ei liigu uute m\u00f5\u00f5tmiste kohaselt osakesed siiski valgusest kiiremini. Uusi m\u00f5\u00f5tmisi tegi teadlaste meeskond, mis t\u00f6\u00f6tas eraldiseisvalt teadlastest, kes olid teinud esialgse, kuid \u00fclimalt vastuolulise v\u00e4ite \u201evalgusest kiiremate\u201c osakeste kohta. Hiljutise uurimust\u00f6\u00f6 tulemused \u201eviitavad […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":26153,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-26152","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26152","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26152"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26152\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26153"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26152"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26152"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26152"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}