{"id":26221,"date":"2012-03-22T12:47:21","date_gmt":"2012-03-22T09:47:21","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26221"},"modified":"2012-03-22T22:36:02","modified_gmt":"2012-03-22T19:36:02","slug":"kandiline-galaktika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26221","title":{"rendered":"Kandiline galaktika"},"content":{"rendered":"

Objekti t\u00fc\u00fcp:<\/strong> k\u00e4\u00e4busgalaktika<\/p>\n

Asukoht:<\/strong> Eridanuse t\u00e4htkuju<\/p>\n

\"\"<\/a>

LEDA 074886 - kandiline, kuid mitte igav. Pilt: Lee Spitler, Swinburne University of Technology<\/p><\/div>\n

Kui inimene on kantpea, siis on see \u00fcpriski igav, kuid galaktika puhul on tegemist t\u00f5elise m\u00e4ssajaga. Maast 700 miljoni valgusaasta kaugusel asuv kandiline galaktika on seni kandiliseim ning v\u00f5ib anda uusi teadmisi galaktikate tekkest ja arengust, kirjutab NewScientist.com<\/a>.<\/p>\n

Galaktikaid leidub kolmes kujus: lamedad ringikujulised kettad, milles t\u00e4hed asuvad spiraalselt (n\u00e4iteks meie Linnutee galaktika); ellipsid v\u00f5i ebakorrap\u00e4rased selge s\u00fcmmeetriata t\u00e4hekogumid. Kandilised galaktikad on pea et ennen\u00e4gematud, s\u00f5nas Alister Graham<\/strong>, \u00fcks antud galaktika avastanud teadlastest. Galaktikale pandi nimeks LEDA 074886 ning see avastati Jaapanis asuva Subaru Prime Fookuskaameraga, kui teadlased uurisid NGC 1407 \u00fcmbruses asuvaid kerasparvesid.<\/p>\n

,,See on \u00fcks neist asjadest, mis lihtsalt naeratama paneb, sest seda ei tohiks olemas olla…v\u00f5i v\u00e4hemasti ei looda keegi seda leida,” lausus Graham.<\/p>\n

LEDA\u00a0074886 on k\u00e4\u00e4busgalaktika, mis on meie Linnuteest palju v\u00e4iksem. Teadlaster\u00fchm pole kindel, milline on selle galaktika kolmedimensionaalne kuju. \u00dcks v\u00f5imalus on, et see on paisunud ketas, mis on pigem silindri kujuline ning n\u00e4eb meie jaoks kandiline v\u00e4lja, sest Maalt vaadatuna n\u00e4eme me seda k\u00fcljelt.<\/p>\n

,,Alternatiivne kuju, milleks on kuup, tundub liiga kummaline,” lausus Alister, kuigi ta lisas, et kandilisi orbiite on ka varasemalt dokumenteeritud.<\/p>\n

Kui see on silinder, siis kuidas v\u00f5is see tekkida? \u00dcheks v\u00f5imaluseks on see, et galaktikat m\u00f5jutas selle hiiglasliku naabri NGC 1407 gravitatsiooniline k\u00fclget\u00f5mbej\u00f5ud. \u00a0Probleemiks on see, et see kirjeldus ei seletaks LEDA 074886 teist kummalist erip\u00e4ra: selle sisemuses on noortest t\u00e4htedest koosnev korrap\u00e4rane ketas, mille l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on 8000 valgusaastat (joonisel toodud mustaga).<\/p>\n

Teine v\u00f5imalus on see, et kandiline galaktika tekkis p\u00e4rast kahe spiraalgalaktika kokkup\u00f5rget. Kokkup\u00f5rge heitis neist galaktikatest kolm varem eksisteerinud t\u00e4hte suurtele orbiitidele, tekitades ristk\u00fclikukujulise kontuuri. Gaas aga vajus uue galaktika keskmesse ning moodustas uutest t\u00e4htedest koosneva tsentraalse ketta.<\/p>\n

See v\u00f5imalus viitab sellele, et LEDA teke oli kahe t\u00fc\u00fcpilise galaktikate tekkeviisi kombinatsioon. V\u00e4line kandiline kuju on koosk\u00f5las elliptiliste galaktikate liitumisega, mis ei h\u00f5lma uute t\u00e4htede teket, sest neis galaktikates pole piisavalt gaasi. Ketas sarnaneb aga pigem gaasigalaktikate liitumisele, milles toimub ka t\u00e4htede teke. ,,LEDA 074886 h\u00fcbriidne loomus viitab sellele, et m\u00f5lemad s\u00fcndmused v\u00f5isid toimuda,” \u00fctles Graham.<\/p>\n

,,Me saame seega kombineerida m\u00f5lemat t\u00fc\u00fcpi simulatsioonidest \u00f5pitu,” lisas ta. See v\u00f5ib osutuda kasulikuks teiste nii noori kui ka vanu t\u00e4hti sisaldavate galaktikate modelleerimisel.<\/p>\n

Teadlased kahtlustavad, et galaktika sisemine ketas v\u00f5ib nii pretsesseerida kui ka p\u00f6\u00f6relda – sarnaselt sellele, kuidas vurr p\u00f6\u00f6rleb \u00fcmber oma telje ning selle telg p\u00f6\u00f6rab omakorda \u00fcmber p\u00f6\u00f6rlemise peatelje, selgitas Graham.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “LEDA 074886: A REMARKABLE RECTANGULAR-LOOKING GALAXY<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Objekti t\u00fc\u00fcp: k\u00e4\u00e4busgalaktika Asukoht: Eridanuse t\u00e4htkuju Kui inimene on kantpea, siis on see \u00fcpriski igav, kuid galaktika puhul on tegemist t\u00f5elise m\u00e4ssajaga. Maast 700 miljoni valgusaasta kaugusel asuv kandiline galaktika on seni kandiliseim ning v\u00f5ib anda uusi teadmisi galaktikate tekkest ja arengust, kirjutab NewScientist.com. Galaktikaid leidub kolmes kujus: lamedad ringikujulised kettad, milles t\u00e4hed asuvad spiraalselt […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":26222,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-26221","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26221","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26221"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26221\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26222"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26221"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26221"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26221"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}