{"id":26224,"date":"2012-03-22T13:32:35","date_gmt":"2012-03-22T10:32:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26224"},"modified":"2012-03-22T13:32:35","modified_gmt":"2012-03-22T10:32:35","slug":"kuidas-nimetada-higgsi-osakest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26224","title":{"rendered":"Kuidas nimetada Higgsi osakest?"},"content":{"rendered":"

Roos, \u00fckspuha mis selle nimi, l\u00f5hnab alati h\u00e4sti, kuid kas on vahe, kuidas subatomaarset osakest nimetatakse?<\/strong><\/p>\n

Kuu alguses n\u00f5udsid f\u00fc\u00fcsikakoosoleku korraldajad, et Higgsi osakest<\/a> nimetataks hoopiski BEH-ks v\u00f5i skalaarbosoniks. See nimevahetus v\u00f5ib n\u00e4ida salajane, kuid see viitab keerulisele minevikule – ning ka eesolevatele muredele seoses selle avastaja nimetamisega, kui see \u00fcldse leitakse.<\/p>\n

Et seda m\u00f5ista, tuleks minna 50 aastat ajas tagasi. Nagu enamike teadusavastustega, siis ei lahendanud massi probleemi ainult \u00fcks pea. Chicago \u00dclikooli teadlase Yoichiro Nambu<\/strong> 1961. aastal esitatud t\u00f6\u00f6 viis ideeni, mille kohaselt massi andev v\u00e4li m\u00f5jutas varast universumit, mis oli varem koosnenud vaid massitutest osakestest.<\/p>\n

1964. aasta augustis silusid Br\u00fcsseli Vaba \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikud Robert Brout<\/strong> ja Fran\u00e7ois Englert <\/strong>(B ja E l\u00fchendis BEH) teooria \u00fcle ning publitseerisid detailse mehhanismi. Edinburghi \u00dclikooli teadlane Peter Higgs<\/strong> oli aga see, kes ennustas 1964. aastal otseselt selle osakese olemasolu, mida me praegu nimetame Higgsiks.<\/p>\n

Need j\u00e4rjestikused s\u00fcndmused kirjeldavad BEH bosoni v\u00f5imalust. Kuid miks siiski muuta seda nime sel aastal? Paljud \u00fctlevad, et see tuleneb sellest, et Englert oli Moriondis ning et organiseerijad ei tahtnud teda \u00e4rritada. Teised koosolekul osalenud olid aga nimemuutmise ettepaneku vastu, nende hulgas n\u00e4iteks Michigani Osariigi \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsik Wade Fisher<\/strong>.<\/p>\n

Fisheri s\u00f5nul jagunevad vaidlejad nelja peamisse gruppi: Higgsi toetajad, BEH toetajad, need, kes toetavad anon\u00fc\u00fcmset skalaarbosonit ning need, kes hoopiski uut nime – BEHHGK boson. Viimane grupp, kuhu kuulub ka Fisher, tahab oma toetust avaldada teadlastele\u00a0Dick Hagenile<\/strong>, Gerald Guralnikile<\/strong> ja Tom Kibble<\/strong>‘ile, kes publitseerisid massi andmise mehhanismi 1964. aastal.<\/p>\n

M\u00f5ned usuvad, et neid f\u00fc\u00fcsikuid ei saa k\u00e4sitleda Brouti, Englerti ja Higgsiga samal tasemel, sest nende artikkel ilmus hiljem. Teised vaidlevad aga, et teadusajakiri Physical Review Letters kiitis artikli heaks juba enne, kui Higgsi artikkel ilmus. Guralnik kirjutas isegi artikli selle kohta, kuidas ta kuulis Brouti, Englerti ja Higgsi artiklist just siis, kui tema ja ta kolleegid oma artikli k\u00e4sikirja \u00fcmbrikusse olid panemas. ,,Mitte \u00fchtegi m\u00f5tet ega arvutust ei eemaldatud v\u00f5i lisatud,” kirjutas Guralnik. Ainud muutus, mille nad tegid, oli viidetes – miski, mida ta n\u00fc\u00fcd kibedalt kahetseb.<\/p>\n

Nende kolme nime k\u00f5rvale j\u00e4tmist BEH nimest peetakse mitmete poolt p\u00f5lastavaks poliitiliseks v\u00e4lja\u00fctluseks ning isegi veaks.<\/p>\n

Teised viitavad aga asjakohasele viisile, millega osakesi nimetatakse. ,,See pole nagu elemendid, millede nimed kommitee v\u00e4ga hoolikalt v\u00e4lja valib,” \u00fctles Nobeli f\u00fc\u00fcsikapreemia laureaat Steven Weinberg, kes nimetas n\u00f5rka vastasm\u00f5ju kandva Z bosoni.<\/p>\n

Varsti v\u00f5ibki antud k\u00fcsimus j\u00f5uda Nobeli preemia kommiteeni. Paljud nimetavad 2012. aastat Higgsi aastaks – siiski ei saa Nobeli preemiat jagada rohkem kui kolme inimese vahel (Brout ei kandideeri, sest ta suri kahjuks eelmisel aastal).<\/p>\n

Seniks aga – kas BEH j\u00e4\u00e4b k\u00fclge? Fisher kahtleb selles. ,,Higgsi bosoni nime taga on liiga palju j\u00f5udu,” \u00fctles ta. ,,Nobeli kommitee v\u00f5ib ka teisiti otsustada, kuid nemad pole ajaloolise t\u00e4psuse ainsad kohtunikud.”<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartiklid:<\/p>\n

“Dynamical Model of Elementary Particles Based on an Analogy with Superconductivity<\/a>”<\/p>\n

“Broken Symmetry and the Mass of Gauge Vector Mesons<\/a>”<\/p>\n

“Broken Symmetries and the Masses of Gauge Bosons<\/a>”<\/p>\n

“Global Conservation Laws and Massless Particles<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Roos, \u00fckspuha mis selle nimi, l\u00f5hnab alati h\u00e4sti, kuid kas on vahe, kuidas subatomaarset osakest nimetatakse? Kuu alguses n\u00f5udsid f\u00fc\u00fcsikakoosoleku korraldajad, et Higgsi osakest nimetataks hoopiski BEH-ks v\u00f5i skalaarbosoniks. See nimevahetus v\u00f5ib n\u00e4ida salajane, kuid see viitab keerulisele minevikule – ning ka eesolevatele muredele seoses selle avastaja nimetamisega, kui see \u00fcldse leitakse. Et seda m\u00f5ista, […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-26224","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-lhc","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26224","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26224"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26224\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26224"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26224"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26224"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}