{"id":26345,"date":"2012-03-27T00:12:18","date_gmt":"2012-03-26T21:12:18","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26345"},"modified":"2012-03-27T10:22:52","modified_gmt":"2012-03-27T07:22:52","slug":"efektiivsemad-led-pirnid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26345","title":{"rendered":"Efektiivsemad LED pirnid"},"content":{"rendered":"

M\u00fc\u00fcgilolevad LED pirnid ei ole t\u00e4iuslikud. V\u00e4ikese pooljuhtseadme jaoks k\u00f5rge pingega majapidamisvoolu reguleerimiseks ning alaldamiseks on vaja kohmakaid ning ruumiv\u00f5tvaid transformaatoreid. Lisaks kannatab LED loomulikke k\u00fclmasid toone soojemaks muutes efektiivsus.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>Veel hiljuti ei olnud valminud lahendust, mis k\u00f5ik juhtivate LED-ide tootjate arendused \u00fchte pirni kokku liidaks. N\u00fc\u00fcd sai sellega hakkama firma Epistar of Taiwan, mis on \u00fcks maailma suurimaid LED-ide tootijaid. Firma v\u00e4ljastas paari sooja valge tooniga LED k\u00f5rgepingekiipe, vastavalt efektiivsusega 120 ja 150 luumenit vati kohta, olles samav\u00e4\u00e4rsed ligikaudu 60 ja 75 vatistele h\u00f5\u00f5gniitpirnidele. Kiibilt puudub transformaator. Seejuures efektiivsus v\u00e4henenud ei ole. \u201eArvan, et Epistari kiip on oluline samm edasi tahkisvalgustite tehnoloogias,\u201c s\u00f5nab Fred Schubert, New Yorgi Rensselaeri Pol\u00fctehnilise Instituudi teadlane.<\/p>\n

Nimetatud LEDide tootmiseks koondatakse \u00fchte kiipi jadamisi mitu valgusallikat, nii tekib summaarne k\u00f5rge p\u00e4ripingelang. Seej\u00e4rel \u00fcjendatakse omakorda jadamisi kiipe seni, kuni saadakse tarbijav\u00f5rgule vastav pingelang. Kaob vajadus vahelduvvoolu alaldamiseks pinget muuta, mist\u00f5ttu on kasutatav elektroonika kompaktne ning odav. Epistari \u00fcje assistendi Shao-You Dengi s\u00f5nul kasutavad enamik LED juhtmooduleid alaldamiseks v\u00e4ikeseid r\u00e4ni-sildalaldeid. \u201eEdasi tuleb vaid pinge ning vool filtrite abil siluda,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n

Traditsiooniliselt kaetakse sinise spektriga diood kollase valgust hajutava luminofooriga. Valge valgus tekitatakse eri v\u00e4rvide segamisel. Soojemad toonid saadakse katteluminofoori modifitseerimisel nii, et see kiirgaks lahtekiirgusest pikema lainepikkusega valgust, mis aga p\u00f5hjustab footonite energia v\u00e4henemise ning LED pirni efektiivsuse kahanemise. Probleemi v\u00e4ltimiseks paigutatakse Epistar-i kiibile k\u00f5rvuti nii punase kui sinise spektriga LED. Dioodipaar kaetakse omakorda luminofooriga kihiga, mis p\u00f5hjustab valguse diffusiooni ning tagab \u00fchtlase valge valguse kiirgumise. Soojad toonid p\u00e4rnevad siis punasest spektriosast.<\/p>\n

Elamutes sooritatud testid n\u00e4itavad, et soojema spektriga kiirguri lisamine p\u00f5hjustab LED pirni efektiivsuse 40 % kasvu. Efektiivsuse kasv on teretulnud n\u00e4htus, sest v\u00e4hendab l\u00f5pptulemuseks vajalike kiipide arvu. See omakorda t\u00e4hendab LED pirnide hinna alanemist. Dioodide juhtmoodulid maksavad pirni hinnast ligikaudu poole.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd keskendub Epistar tootmisv\u00f5imsuse kasvatamisele, lootes 120 lm\/W (luumenti vati kohta) pirne toota miljon t\u00fckki kuus. Esialgsetel hinnangutel on raske \u00f6elda, kuidas taolised tootmismahud valgustiturgu m\u00f5jutama hakkavad. Suurbritannia anal\u00fc\u00fctik Jamie Foxi s\u00f5nul v\u00f5ib uus tehnoloogia m\u00f5nda suurkorporatsiooni liimile t\u00f5mmata, ent r\u00f5hutab, et sarnast tehnoloogiat on paralleelselt arendamas mitmed uurimisasutused.<\/p>\n

Allikas: IEEE<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

M\u00fc\u00fcgilolevad LED pirnid ei ole t\u00e4iuslikud. V\u00e4ikese pooljuhtseadme jaoks k\u00f5rge pingega majapidamisvoolu reguleerimiseks ning alaldamiseks on vaja kohmakaid ning ruumiv\u00f5tvaid transformaatoreid. Lisaks kannatab LED loomulikke k\u00fclmasid toone soojemaks muutes efektiivsus. Veel hiljuti ei olnud valminud lahendust, mis k\u00f5ik juhtivate LED-ide tootjate arendused \u00fchte pirni kokku liidaks. N\u00fc\u00fcd sai sellega hakkama firma Epistar of Taiwan, mis […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":26346,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[133,115],"class_list":{"0":"post-26345","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-saagu-valgus","9":"tag-tehnovidinad","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26345","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26345"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26345\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26346"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26345"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26345"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26345"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}