{"id":26406,"date":"2012-03-29T09:17:06","date_gmt":"2012-03-29T06:17:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26406"},"modified":"2012-03-29T09:17:06","modified_gmt":"2012-03-29T06:17:06","slug":"madutahe-liitsilma-mikrolaatsed-replitseeritud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26406","title":{"rendered":"Madut\u00e4he liitsilma mikrol\u00e4\u00e4tsed replitseeritud"},"content":{"rendered":"

Madut\u00e4ht (Ophiocoma wendtii)<\/em> on t\u00e4pitud v\u00e4ikeste kristalliliste kaltsiumkarbonaat l\u00e4\u00e4tsedega. Mikrol\u00e4\u00e4tsed pakuvad tehnoloogias olulist k\u00f5neainet, ent samas on nende tootmine olnud alaliselt \u00fclikallis. Max Plancki \u00dclikooli teadlased on n\u00fc\u00fcd saanud inspiratsiooni otse loodusest, tulles esile suhteliselt lihtsa ning odava meetodiga kompaktsete kaltsiumkarbonaat l\u00e4\u00e4tsede maatriksite valmistamiseks. <\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kaltstiit-mikrol\u00e4\u00e4tsede jada.<\/p><\/div>\n

Paljud elusorganismid kasvatavad mineraalse sisaldusega f\u00fc\u00fcsikaliselt huvitavaid struktuure. Kaltsiumkarbonaadi (CaCO3) ning orgaanilise aine kombinatsiooni tulemusena valmivad muuhulgas merikarbid, p\u00e4rlid, aga ka korallid ning merisiili okkad. Madut\u00e4he lubipantser on looduslike mineraalide kasutamise \u00fcks funktsionaalsemaid v\u00e4ljundeid. Merit\u00e4he sugulane madut\u00e4ht oli zooloogidele t\u00fckk aega m\u00f5istatuseks, sest loom oli katsetes selgelt valgusele tundlik, ent teadlased ei suutnud tuvastada tajuorganisme. M\u00f5ned aastad tagasi avastati, et korallriffide elanik on kaetud v\u00e4ikeste kristalliliste kaltsiitl\u00e4\u00e4tsedega, mis moodustavad suure keha katva liitsilma.<\/p>\n

Taolisi mikrol\u00e4\u00e4tsesid kasutatakse mitmetes optilistes s\u00fcsteemides, mis vajavad alla millimeetrist resolutsiooni, n\u00e4iteks fiiberoptiliste kaablite signaaliedastusmehhanismides. Seni on aga mikrol\u00e4\u00e4tsede tootmine olnud v\u00e4ga kallis protseduur, h\u00f5lmates muuhulgas pooljuhtethnoloogiat. Max Plancki \u00dclikooli, Konstanzi \u00dclikooli ning L\u00f5una Korea partnerite toel valmis aga nimetatud l\u00e4\u00e4tsede valmistamiseks \u00fcllatavalt lihtne meetod.<\/p>\n

Teadlasr\u00fchm avastas, et toatemperatuuril moodustusid kaltsiumiga k\u00fcllastatud lahuses k\u00f5igest m\u00f5ne minutiga v\u00e4ikesed kaltsiumkarbonaat krsitallstruktuurid, mis p\u00e4rast paari tundi substraati katvaks kileks kasvasid. Orgaanilise pindaktiivse aine lisamisel moodustusid kile pinnale v\u00e4ikesed poolkerad. \u201eV\u00f5rreldes konventsionaalsete meetoditega, mis n\u00f5uavad steriilset keskkonda ning mitmeid valmistamisetappe,\u00a0 annab uus meetod v\u00f5imaluse mikrol\u00e4\u00e4tsi toota v\u00e4ga odavalt ning perioodiliste jadadena,\u201c \u00fctleb Kyubock Lee, teadust\u00f6\u00f6 \u00fcks autoritest.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4tsede funktsionaalsus t\u00f5estati katseliselt. Mikromeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga A t\u00e4he kujutis oli tehislikule liitsilmale suunatud miniatuursetel l\u00e4\u00e4tsedel h\u00e4sti j\u00e4lgitav. \u201eL\u00e4\u00e4tsede k\u00f5rge kvaliteet oli meile \u00fcllatus. Sedav\u00f5rd kvaliteetsete tehislike kaltsiit- mikrol\u00e4\u00e4tsede tootmises on tegemist esmajuhuga,\u201c \u00fctles Max Plancki Instituudi materjaliteadlane Wolfgang Agermaier. Iga \u00fcksiku l\u00e4\u00e4tse l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on 0.006 millimeetrit ning fookuskaugus ligikaudu 0.007-0.008 millimeetrit. Lisaks n\u00e4idati, et mikrol\u00e4\u00e4tsed on bio\u00fchilduvad, mist\u00f5ttu v\u00f5idakse neid kasutada muuhulgas n\u00e4ites rakuteaduses.<\/p>\n

Madut\u00e4he liitsilma printsiipidele j\u00e4lile j\u00f5udmine on n\u00e4ide \u00fcha j\u00f5udu koguvast bioloogilisest elust inspiratsiooni ammutavast materjalitehnoloogiast. Nimetatud l\u00e4\u00e4tsedel on haruldane omadus \u2013kaksikmurdumisel ei teki neis topeltkujutist. Lisaks on neil vastav kuju t\u00fchistamaks v\u00f5imalikke sf\u00e4\u00e4rilisi aberratsioonie. \u201eElusloodusest materjalide s\u00fcnteesiks ainest koguda on tegelikult t\u00f5sine v\u00e4ljakutse. Madut\u00e4he liitsilmale sarnase struktuuri laboris sedav\u00f5rd lihtne replitseerimine on haruldane,\u201c lisab Max Plancki Instituudi biomaterjalide osakonna juhataja Peter Fratzl.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Madut\u00e4ht (Ophiocoma wendtii) on t\u00e4pitud v\u00e4ikeste kristalliliste kaltsiumkarbonaat l\u00e4\u00e4tsedega. Mikrol\u00e4\u00e4tsed pakuvad tehnoloogias olulist k\u00f5neainet, ent samas on nende tootmine olnud alaliselt \u00fclikallis. Max Plancki \u00dclikooli teadlased on n\u00fc\u00fcd saanud inspiratsiooni otse loodusest, tulles esile suhteliselt lihtsa ning odava meetodiga kompaktsete kaltsiumkarbonaat l\u00e4\u00e4tsede maatriksite valmistamiseks. Paljud elusorganismid kasvatavad mineraalse sisaldusega f\u00fc\u00fcsikaliselt huvitavaid struktuure. Kaltsiumkarbonaadi (CaCO3) ning […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":26407,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-26406","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26406","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26406"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26406\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26407"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26406"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26406"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26406"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}