{"id":26434,"date":"2012-03-30T19:31:22","date_gmt":"2012-03-30T16:31:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26434"},"modified":"2012-03-30T19:31:22","modified_gmt":"2012-03-30T16:31:22","slug":"paljastati-uksikute-molekulide-laine-iseloom","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26434","title":{"rendered":"Paljastati \u00fcksikute molekulide laine-iseloom"},"content":{"rendered":"

Kvantteooria kirjeldab aatomite maailma v\u00e4ga t\u00e4pselt. Sellegipoolest trotsib see meie igap\u00e4evamaailma makroskoopilist kujutlust selle intuitsioonivastaste ennustuste t\u00f5ttu. Laine-osakese dualism on siin t\u00f5en\u00e4oliselt parim n\u00e4ide, mis t\u00e4hendab, et aine v\u00f5ib levida ja interfereerida justkui laine. N\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4dvustas rahvusvaheline uurijate meeskond \u00fcksikute molekulide interferentsi protsessi. J\u00e4\u00e4dvustused avaldati teadusajakirja Nature Nanotechnology<\/em> internetiv\u00e4ljaandes.<\/strong><\/p>\n

\u201eInterferentsi mustri arengu n\u00e4gemine iga valgust\u00e4hni kaupa, molekul molekuli j\u00e4rel, ning kvantmehaanika p\u00f5hiprintsiibi n\u00e4itlikustamine parendab meie arusaama aatommaailmast,\u201c selgitas professor Marcel Mayor <\/strong>teadusuudisteportaali ScienceDaily.com<\/a> vahendusel.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Valitud kaadrid filmist, mis n\u00e4itavad kvant-interferentsimustri \u00fclesehitust \u00fcksikutest phthalocyanine molekulidest. Pilt: Viini \u00dclikool\/ Juffmann jt\/ Nature Nanotechnology 2012<\/p><\/div>\n

Eksperiment viidi l\u00e4bi koost\u00f6\u00f6s kolleegidega Viinist ja Tel Avivist. Selle k\u00e4igus s\u00fcnteesis Mayor fluorestseeruva\u00a0ftalots\u00fcaniini (phtalocyanine)<\/strong> molekule, mille aatommassi v\u00e4\u00e4rtuseks on kuni 1298 AM\u00dc-d ja mis koosneb kuni 114-st aatomist. Seej\u00e4rel kiirendati molekule, nad saadeti aeglase kiirena l\u00e4bi optilise v\u00f5re ja hoiustati sissep\u00e4\u00e4suvaakumaknal, kus neid ergastati laseriga fluorestseerima. 90-minutilise ajavahemiku jooksul j\u00e4lgiti fluorestsentsmikroskoobi abil interferentsimustri \u00fclesehitamise protsessi. Sellel seadmel oli piisav tundlikkus m\u00e4\u00e4ramaks iga \u00fcksiku molekuli t\u00e4pset asukohta aknal umbes 10 nanomeetri t\u00e4psusega.<\/p>\n

Tulevikus v\u00f5iks seda seadmestikku kasutada niinimetatud van der Waalsi potentsiaali uurimiseks nii kiires kui v\u00f5res olevate molekulide vahel, mis avaldab \u00fcsna tundlikult m\u00f5ju interferentsimustrile. Uurijad tahavad lisaks v\u00e4lja selgitada, mis suurusest alates ja mis tingimustel osakesed k\u00e4ituvad kvantmehaaniliselt v\u00f5i klassikaliselt ehk niinimetatud dekoherentsis. Antud uurimust\u00f6\u00f6 tulemused v\u00f5ivad olla aluseks uutele rakendustele n\u00e4iteks kvantarvutite vallas. \u201eKuid juba ainu\u00fcksi uus teadmine kvantmaailma ja selle piiride kohta on k\u00f5rge v\u00e4\u00e4rtusega,\u201c n\u00f5ustub Mayor paljude ekspertidega, sealhulgas Bum Suk Zhao<\/strong> ja Wieland Sch\u00f6llkopf<\/strong>iga, kes k\u00e4esolevat eksperimenti hindavad samas ajakirjas avaldatud kaasnevas artiklis.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel:\u00a0\u201eReal-time single-molecule imaging of quantum interference<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kvantteooria kirjeldab aatomite maailma v\u00e4ga t\u00e4pselt. Sellegipoolest trotsib see meie igap\u00e4evamaailma makroskoopilist kujutlust selle intuitsioonivastaste ennustuste t\u00f5ttu. Laine-osakese dualism on siin t\u00f5en\u00e4oliselt parim n\u00e4ide, mis t\u00e4hendab, et aine v\u00f5ib levida ja interfereerida justkui laine. N\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4dvustas rahvusvaheline uurijate meeskond \u00fcksikute molekulide interferentsi protsessi. J\u00e4\u00e4dvustused avaldati teadusajakirja Nature Nanotechnology internetiv\u00e4ljaandes. \u201eInterferentsi mustri arengu n\u00e4gemine iga valgust\u00e4hni […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":26436,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-26434","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26434","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26434"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26434\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26436"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26434"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26434"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26434"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}