{"id":26448,"date":"2012-03-30T10:52:15","date_gmt":"2012-03-30T07:52:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26448"},"modified":"2012-05-04T11:58:14","modified_gmt":"2012-05-04T08:58:14","slug":"arengud-termovarjestuse-tehnoloogias","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26448","title":{"rendered":"Arengud termovarjestuse tehnoloogias"},"content":{"rendered":"<p><strong>Prantsuse teadlased avasid n\u00e4htamatuks tegeva tehnoloogia raamatus uue peat\u00fcki, modelleerides termovarjestava katte. Teadusajakirjas Optics Express l\u00e4hemalt kirjeldatud meetod on osalt sarnane optilisele varjestustehnoloogiale. Tulevikurakenduste hulka kuulub muuhulgas n\u00e4iteks elektroonikaseadmete efektiivsem jahutamine.<\/strong><\/p>\n<p>Hiljutised arengud varjestavate katete osas (<em>invisibility cloak<\/em>) p\u00f5hinevad transformatsioonioptikal <em>(transformation optics)<\/em>, mis k\u00e4tkeb metamaterjale ja valguse murdmist nii, et see leviks otsesihi asemel \u00fcmber varjestatava objekti. Aix-Marseille\u2019i \u00dclikooli ja CRNS (Centre National de la Recherche Scientifique ) teadlase Sebastien Guenneau algatusel rakendati transformatsioonioptika mudeleid soojuslikule diffusioonile.<\/p>\n<p>\u201eMeie t\u00f6\u00f6 p\u00f5hieesm\u00e4rk oli juhtida soojuslikku diffusiooni nii, nagu seda on juba tehtud lainemehaanikas, olgu siis valguse v\u00f5i heli puhul, kasutades selleks optika vallas arendatud meetodeid,\u201c \u00fctleb Guenneau.<\/p>\n<p>Tehnoloogia on suures osas sama, mis optilise varjestuse puhul, ent \u00fche olulise erinevuga. Seni on varjestusteadus keskendunud lainete trajektoori muutmisele. Tulemusi on saavutatud elektromagnetlainete, r\u00f5hulainete, elastod\u00fcnaamilise lainete ja h\u00fcdrod\u00fcnaamiliste lainete puhul. Soojusliku varjestuse puhul on aga t\u00f5rjutavaks n\u00e4htuseiks diffusioon, mitte lainetus.<\/p>\n<p>\u201eSoojus ei ole laine, see lihtsalt difundeerub kuumadest piirkondadest k\u00fclmadesse,\u201c \u00fctleb Guenneau. \u201eTermod\u00fcnaamika matemaatiline ning f\u00fc\u00fcsikaline aparaat on hoopis teistsugused kui lainemehaanikas. N\u00e4iteks v\u00f5ib laine liikuda pikki vahemaid ilma eriliste h\u00e4ireteta, samas kui temperatuur difundeerub juba l\u00fchikestel vahemaadel.\u201c<\/p>\n<div id=\"attachment_26449\" style=\"width: 290px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/termovari.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-26449\" class=\"size-full wp-image-26449 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/termovari.jpg\" alt=\"\" width=\"280\" height=\"210\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/termovari.jpg 400w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/termovari-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/termovari-250x187.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 280px) 100vw, 280px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-26449\" class=\"wp-caption-text\">Joonise keskel olev ringi kujutis t\u00f5rjub endast soojusvoo eemale. Soojusallikas asub vasakul. Punase-sinise gradient v\u00e4ljendab soojusvoo liikumist ning jahtumist vasakult paremale.<\/p><\/div>\n<p>Termovarjestuse ehitamiseks rakendas Guennau t\u00f6\u00f6r\u00fchm transformatsioonioptika matemaatikat soojuslikule difusioonile. Kahem\u00f5\u00f5tmelises l\u00e4henduses levib soojus soojalt objektilt k\u00fclmale amplituudiga, mis on v\u00f5rdeline soojusvooga piki isotermidega eraldatud ruumipiirkonda. Guennau meetod seisneb isotermide geomeetria muutmises nii, et need kulgeksid ringikujuliselt \u00fcmber eraldatud ruumipunkti. Nii v\u00f5ib teoreetiliselt igat ringi asetatud objekti soojusliku kiirguse eest varjestada.<\/p>\n<p>\u201eOleme suutelised modelleerima varjestuse, mis suunab soojuse \u00fcmber mingi ruumipunkti. Alternatiivselt v\u00f5ime soojusvoogu fokusseerida,\u201c \u00fctleb Guenneau.<\/p>\n<p>Soojuslik varjestus v\u00f5i fokusseerimine on tulusad paljudes rakendustes. Nano- ja mikroelektroonika varjestamine \u00fclekuumenemise eest on \u00fcks suurimaid vastavate t\u00f6\u00f6stusharude probleeme, parema varjestuse tehnoloogia omaks sektorile suurt m\u00f5ju. Tulevikus v\u00f5idaksid sooojusvarjestusest n\u00e4iteks grid-arvutid ning kosmoselaevad. Soojusvoo fokusseerimist saaks muuhulgas \u00e4ra kasutada p\u00e4ikeseenergeetikas. Guenneau tegeleb hetkel termovarjestite protot\u00fc\u00fcpide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisega ning loodab need valmis saada l\u00e4hema paari kuu jooksul.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-03-thermal-approach-invisibility-cloaking-technology.html\">PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Prantsuse teadlased avasid n\u00e4htamatuks tegeva tehnoloogia raamatus uue peat\u00fcki, modelleerides termovarjestava katte. Teadusajakirjas Optics Express l\u00e4hemalt kirjeldatud meetod on osalt sarnane optilisele varjestustehnoloogiale. Tulevikurakenduste hulka kuulub muuhulgas n\u00e4iteks elektroonikaseadmete efektiivsem jahutamine. Hiljutised arengud varjestavate katete osas (invisibility cloak) p\u00f5hinevad transformatsioonioptikal (transformation optics), mis k\u00e4tkeb metamaterjale ja valguse murdmist nii, et see leviks otsesihi asemel \u00fcmber [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":26449,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[84,133],"class_list":{"0":"post-26448","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-mantel","9":"tag-saagu-valgus","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26448","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26448"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26448\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26449"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26448"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26448"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26448"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}