{"id":26464,"date":"2012-03-30T19:00:13","date_gmt":"2012-03-30T16:00:13","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26464"},"modified":"2012-03-30T19:00:13","modified_gmt":"2012-03-30T16:00:13","slug":"teadlased-jalgisid-vase-komposiidi-spinn-uleminekuid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26464","title":{"rendered":"Teadlased j\u00e4lgisid vase-komposiidi spinn-\u00fcleminekuid"},"content":{"rendered":"

Aur ja j\u00e4\u00e4 on vee erinevad agregaatolekud, mis on m\u00e4\u00e4ratud temperatuuri ning r\u00f5hu vahekorraga. Hiljutine Ameerikas tehtud teadust\u00f6\u00f6 selgitas, kuidas toimivad faasisiirded lihtsates vasel p\u00f5hinevates v\u00f5restruktuurides.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>Erinevate molekulaartasandi fenomene, n\u00e4iteks magnetismi ja \u00fclijuhtivust, uuritakse eelk\u00f5ige aine v\u00f5resosakeste spin-olekute vahendusel. Vastupidiselt meetoditele, mis lokaliseerivad spinni vaatluseks v\u00f5reosakese ruumilise paiknemise, vaatles Ameerika DEANL (Department of Energy\u2019s Argonne National Laboratory) laboris l\u00e4bi viidud eksperiment v\u00f5re kostet \u00fclik\u00f5rgetele r\u00f5hkudele kahedimensionaalsel juhul.<\/p>\n

Artikli autor, Chicago \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsik Sara Haravifard, seletas, et eksperiment kinnitas tulemust, mida oldi varem teoorias ennustatud. \u201eOsakeste spinninteraktsioonide m\u00f5istmine v\u00f5imaldab paremini aru saada keerulistest mitmeosakeste-s\u00fcsteemidest. L\u00f5ppeks suudame paremini kirjeldada n\u00e4iteks \u00fclijuhtivust,\u201c seletas Haravifard.<\/p>\n

Katses uuriti strontsium-vaskboraati, millel on kaks eraldiseisvat energeetilist p\u00f5hiolekut. Esimeses olekus on osakeste koguspinn null, mis t\u00e4hendab, et materjal ei oma magnetmomenti. Teises olekus on aga spinn nullist erinev, mist\u00f5ttu avalduvad materjali erilist t\u00fc\u00fcpi antiferromagneetilised omadused.<\/p>\n

Haravifardi s\u00f5nul on materjali spinn-struktuur juhinduv p\u00f5hiliselt kvantmehaanilistest seostest vasemolekulide vahel, mis omakorda m\u00f5jutavad emba-kumba baasolekusse sattumise t\u00f5en\u00e4osust. \u201eMaterjali l\u00f5ppolek s\u00f5ltub iga vaseaatomi l\u00e4hinaabrist,\u201c lisab ta.<\/p>\n

Teadlaste kasutada olnud AAPS (Argonne\u2019s Advanced Photon Source<\/em>) k\u00f5rge energiaga r\u00f6ntgenkiired avaldavad vaid v\u00e4ikese osa materjali karakteristikutest. \u201eAntud juhul n\u00e4evad r\u00f6ntgenkiired kristallv\u00f5re struktuuri, mitte magnetomadusi,\u201c s\u00f5nas Haravifard.<\/p>\n

Katsete k\u00e4igus selgus, et nii v\u00f5re- kui magnetomadused arenesid paralleelselt funktsioonina temperatuurist. Vajalike \u00fclik\u00f5rgete r\u00f5hkude tekitamiseks kasutas t\u00f6\u00f6r\u00fchm teemant-alasi rakke (diamond anvil cells<\/em>). K\u00f5rged r\u00f5hud on osakeste baasolekumuutuste esile kutsumiseks kriitilise t\u00e4htsusega.<\/p>\n

\u201eSuutes ennustada materjali reaktsiooni r\u00f5humuutustele, saame tegelikult ka juhtida eri baasolekute avaldumist,\u201c lisas ta. \u201eMeie k\u00e4sitletud s\u00fcsteemis selgus, et strontsium-vaskkarbonaadi v\u00f5restruktuuri\u00a0 ning magnetomaduste vahel eksisteerib v\u00e4ga tugev korrelatsioon.\u201c<\/p>\n

Pikemas perspektiivis loodab Haravifardi t\u00f6\u00f6r\u00fchm sillutada tee uute eksootiliste materjalide ja nende kontrollitavuse vahele. \u201eSarnaseid materjalide k\u00e4itumisi on j\u00e4lgitud ka k\u00f5rgtemperatuursetes \u00fclijuhtides. V\u00e4rskes uurimust\u00f6\u00f6s sooritatud katsed toendavad meie tugevaid teoreetilisi aluseid nende materjalide suhtes,\u201c s\u00f5nas Haravifard.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aur ja j\u00e4\u00e4 on vee erinevad agregaatolekud, mis on m\u00e4\u00e4ratud temperatuuri ning r\u00f5hu vahekorraga. Hiljutine Ameerikas tehtud teadust\u00f6\u00f6 selgitas, kuidas toimivad faasisiirded lihtsates vasel p\u00f5hinevates v\u00f5restruktuurides. Erinevate molekulaartasandi fenomene, n\u00e4iteks magnetismi ja \u00fclijuhtivust, uuritakse eelk\u00f5ige aine v\u00f5resosakeste spin-olekute vahendusel. Vastupidiselt meetoditele, mis lokaliseerivad spinni vaatluseks v\u00f5reosakese ruumilise paiknemise, vaatles Ameerika DEANL (Department of Energy\u2019s Argonne […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":26465,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110,147],"class_list":{"0":"post-26464","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"tag-nanotehnoloogia","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26464","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26464"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26464\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26465"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26464"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26464"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26464"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}