{"id":26483,"date":"2012-03-30T20:36:32","date_gmt":"2012-03-30T17:36:32","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26483"},"modified":"2012-04-01T16:20:46","modified_gmt":"2012-04-01T13:20:46","slug":"uued-teamised-vasepohiste-korgtemperatuursete-ulijuhtide-tehnoloogias","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26483","title":{"rendered":"Uued teadmised vasep\u00f5histe k\u00f5rgtemperatuursete \u00fclijuhtide tehnoloogias"},"content":{"rendered":"

British Columbia \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikud avastasid koost\u00f6\u00f6s rahvusvahelise teadlaste r\u00fchmaga femtosekundlaserimpulsside abil k\u00f5rgtemperatuursetele \u00fclijuhtide aluseks olevaid mikroskoopilisi interaktsioone.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Vasep\u00f5hine \u00fclijuht-kaabel. American Superconductor<\/p><\/div>\n

Eksperimendis, mille t\u00e4psemad detailid avaldati t\u00e4na teadusajakirjas Science, ergastati protot\u00fc\u00fcpilisi vaskoksiidi \u00fclijuhi aatomeid 100 femtosekundiliste laserimpulssidega. Materjalist vabanes tasakaaluolekusse naastes energia kas \u00fclijuhi aatomstruktuuri deformatsioonide ehk foononite n\u00e4ol, v\u00f5i spinnide fluktuatsioonidena.<\/p>\n

Teadlastel \u00f5nnestus saada v\u00e4ga t\u00e4pseid andmeid relaksatsiooniprotsessi kiiruse kohta, aga ka energiaimpulsside m\u00f5ju osas \u00fclijuhi omadustele. Tulemused n\u00e4itasid, et \u00fclijuhtiva oleku k\u00f5rge kriitilise temperatuuri eest vastutavad puhtalt elektromagnetilised protsessid.<\/p>\n

\u201cSelline uus tehnika lubab meile seni parima viisi vaatlemaks interaktsioone, mis juhivad \u00fclijuhitvate olekute tekkimist, seda nii ajas kui erinevate karakteersete energiate puhul,\u201d s\u00f5nab UBC dotsent professor Andrea Damascelli. \u201cSaame n\u00fc\u00fcd hakata \u00fclijuhte moodustavaid eri f\u00fc\u00fcsikalisi n\u00e4htusi lahti arutama.\u201d<\/p>\n

\u00dclijuhtivus on fenomen, mis k\u00e4tkeb elektrivoolu takistuseta kulgemist. Osades materjalides esineb nulltakistus v\u00e4ga madalatel temperatuuridel. K\u00f5rgtemperatuursetel kupraat-\u00fclijuhtidel on omadus juhtida elektrit takistuseta juba temperatuuril -140 C \u00a0(v\u00f5rdle absoluutse nulliga, -273.15 C \u2013 toim).<\/p>\n

V\u00f5tmemehhanism, mis lubab laengukandjatel juhis takistuseta kulgeda, tugineb elektronide paardumisele. Tavalises metallilises \u00fclijuhis on paardumine seletatud foononite abil. K\u00f5rgtemperatuursete\u00a0 vask-oksiid \u00fclijuhtide puhul ei ole seni aga seletusi suudetud anda.<\/p>\n

\u201cAntud l\u00e4bimurre vask-oksiidi omaduste m\u00f5istmisel pindab tee k\u00f5rgtemperatuursete \u00fclijuhtide saladuste lahendamisele ning avab ukse uute, veelgi k\u00f5rgemal temperatuuril \u00fclijuhtivate materjalide modelleerimisele,\u201d \u00fctleb artikli \u00fcks p\u00f5hiautoriterst, Itaalia Cattolica del Sarco Cuore \u00dclikooli teadlane Claudio Giannetti. Rahvusvahelisesse t\u00f6\u00f6r\u00fchma oli veel lisaks kaasatud Jaapani, \u0160veitsi ning Ameerika teadlasi.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

British Columbia \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikud avastasid koost\u00f6\u00f6s rahvusvahelise teadlaste r\u00fchmaga femtosekundlaserimpulsside abil k\u00f5rgtemperatuursetele \u00fclijuhtide aluseks olevaid mikroskoopilisi interaktsioone. Eksperimendis, mille t\u00e4psemad detailid avaldati t\u00e4na teadusajakirjas Science, ergastati protot\u00fc\u00fcpilisi vaskoksiidi \u00fclijuhi aatomeid 100 femtosekundiliste laserimpulssidega. Materjalist vabanes tasakaaluolekusse naastes energia kas \u00fclijuhi aatomstruktuuri deformatsioonide ehk foononite n\u00e4ol, v\u00f5i spinnide fluktuatsioonidena. Teadlastel \u00f5nnestus saada v\u00e4ga t\u00e4pseid andmeid relaksatsiooniprotsessi […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":26485,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[147,157],"class_list":{"0":"post-26483","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-nanotehnoloogia","9":"tag-ulijuhid","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26483","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26483"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26483\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26485"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26483"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26483"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26483"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}