{"id":26522,"date":"2012-03-31T22:52:28","date_gmt":"2012-03-31T19:52:28","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26522"},"modified":"2012-03-31T22:52:28","modified_gmt":"2012-03-31T19:52:28","slug":"rani-ja-siiii-v-pooljuhi-kombinatsioonina-efektiivsem-laser","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26522","title":{"rendered":"R\u00e4ni ja Si\/III-V pooljuhi kombinatsioonina efektiivsem laser"},"content":{"rendered":"<p><strong>Integreeritud r\u00e4nip\u00f5histe fotooniliste kiipidega aktiivsed optilised fiibrid suudavad aja\u00fchiku kohta edastada oluliselt rohkem informatsiooni kui vasep\u00f5hised tavakaablid. Multifunktsionaalsete \u201elab on a chip\u201c integreeritud seadmete valmistamiseks on r\u00e4nip\u00f5hised fotoonikakiibid paslikud kandidaadid. Ent nimetatud tehnoloogia arengu teet\u00f5kkeks on laseri implementeerimine, sest r\u00e4ni on halb valguskiirgur. Fotoonilise s\u00fcsteemi jaoks on see aga m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega parameeter.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_26523\" style=\"width: 270px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/photonicsint.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-26523\" class=\"size-full wp-image-26523\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/photonicsint.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"246\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/photonicsint.jpg 260w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/03\/photonicsint-250x236.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 260px) 100vw, 260px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-26523\" class=\"wp-caption-text\">Skanneeriva elektronmikroskoobiga tehtud kujutis r\u00e4nip\u00f5hisest mikro-ts\u00fckkel peeglist. Valgus siseneb lainejuhti vasakult ning liigub \u00fcmber silmuse tagasi laserisse. Pisipildil on n\u00e4ha infrapunase kaameraga j\u00e4\u00e4dvustatud laserimpulss.<\/p><\/div>\n<p>A*STAR andmeh\u00f5ivekeskuse teadlane Doris Teh-Ting Ng valmistas koos t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga r\u00e4nile istutatud laseri. R\u00e4ni pinnale kinnitatud III-V t\u00fc\u00fcpi pooljuhtmaterjal tagas seadme t\u00f6\u00f6ks vajaliku optilise v\u00f5imenduse.<\/p>\n<p>Laseril on unikaalne peeglite s\u00fcsteem, mis lubab v\u00f5rreldes tavap\u00e4raste kiirguri tahk-tagasisidepeeglitega optimeeritumat seadme t\u00f6\u00f6d.\u201eIntegreeritud Si\/III-V laserid saavad kasutada madalate kadudega r\u00e4ni-lainejuhte, adresseerides seejuures r\u00e4niseadmete madala valguskiirguse efektiivsuse probleemi,\u201c \u00fctles Ng. Si\/III-V pooljuhtmaterjali r\u00e4ni pinnale kinnitamine n\u00f5uab keerukaid tehnilisi vahendeid, mist\u00f5ttu v\u00f5ivad l\u00f5ppseadme kiirguskarakteristikud olla p\u00e4rsitud.<\/p>\n<p>Iga laser vajab t\u00f6\u00f6ks peegleid. T\u00fc\u00fcpiliselt on peegliks pooljuhi ning \u00f5hu piirpind, mis moodustab pooll\u00e4bilaskva peegli. Nimetatud pind ei ole aga t\u00e4iuslik ning alandab seadme efektiivsust. Efektiivsuse parandamiseks on teadlased n\u00fc\u00fcd valmis saanud unikaalse peeglis\u00fcsteemiga, mida nimetatakse mikro-ts\u00fckkel peegliks (<em>MLM, Micro Loop Mirror<\/em> ). \u00dchest laseri otsast kiiratud valgus juhitakse piki lainejuhti kitsa kurvi kaudu seadmesse tagasi (kujutatud joonisel). Laseri otsas olev peegel on traditsiooniliselt pooljuhi ning \u00f5hu piirpind, mille kaudu laservalgus v\u00e4ljub. MLM saavutas katsetes hea 98% peegelduskoefitsendi. N\u00f5nda madalate kadudega on MLM peegel konkurentsiv\u00f5imeline tehnoloogia.<\/p>\n<p>Tehnika edukas demonstreerimine on suur edusamm, arevestades, et laseri valmistamine vajab enam kui 30 t\u00f6\u00f6etappi. Lisaks n\u00f5uab iga protseduur filigraanset metoodilist t\u00e4psust. Teadlased \u00fcritavad laserit veelgi t\u00e4iustada, n\u00e4iteks tehes selle v\u00e4iksemaks.<\/p>\n<p>\u201eEdasised t\u00e4iendused pooljuhi ning \u00f5hu piirpinna struktuuris, ka v\u00f5imendavas meediumis eneses, v\u00f5ivad viia veelgi paremate tulemusteni,\u201c \u00fctleb Ng. \u201eSaavutades kiirema p\u00f6\u00f6rdasustatuse ja suurema v\u00e4ljundv\u00f5imsuse oleme v\u00f5imelised arendama suure kiirusega odavaid optilisi integreeritud sides\u00fcsteeme,\u201c lisab ta.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-03-unique-micro-loop-mirror-laser-silicon.html\">PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Integreeritud r\u00e4nip\u00f5histe fotooniliste kiipidega aktiivsed optilised fiibrid suudavad aja\u00fchiku kohta edastada oluliselt rohkem informatsiooni kui vasep\u00f5hised tavakaablid. Multifunktsionaalsete \u201elab on a chip\u201c integreeritud seadmete valmistamiseks on r\u00e4nip\u00f5hised fotoonikakiibid paslikud kandidaadid. Ent nimetatud tehnoloogia arengu teet\u00f5kkeks on laseri implementeerimine, sest r\u00e4ni on halb valguskiirgur. Fotoonilise s\u00fcsteemi jaoks on see aga m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega parameeter. A*STAR andmeh\u00f5ivekeskuse teadlane [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":26523,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110,147],"class_list":{"0":"post-26522","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"tag-nanotehnoloogia","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26522","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26522"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26522\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26523"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26522"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26522"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26522"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}