{"id":2654,"date":"2010-04-16T03:35:19","date_gmt":"2010-04-16T00:35:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2654"},"modified":"2011-08-08T23:21:47","modified_gmt":"2011-08-08T20:21:47","slug":"tabamatu-soojus-muudab-tuleviku-kliimamustrid-maaramatuks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2654","title":{"rendered":"Tabamatu soojus muudab tuleviku kliimamustrid m\u00e4\u00e4ramatuks"},"content":{"rendered":"<p><strong>Rohkem kui pool Maani j\u00f5udvast P\u00e4ikese soojuskiirgusest kaob p\u00e4rast atmosf\u00e4\u00e4ri sisenemist piiratud v\u00f5imalustega satelliitide ning ookeanivaatlusplatvormide t\u00f5ttu j\u00e4ljetult, mis toob ebakindluse tuleviku kliimamuutuste ennustamisse.<\/strong><\/p>\n<p>Boulderi rahvusliku atmosf\u00e4\u00e4riuurimiskeskuse (NCAR) teadlased hoiatavad, et praegused satelliitsensorid, ookeaniplatvormid ning teised vaatlusvahendid ei pruugi olla piisavad kogu kliimas\u00fcsteemi j\u00e4lgimiseks. Maani j\u00f5udev soojuskiirgus v\u00f5ib talletuda ookeanis\u00fcgavustesse v\u00f5i mujale, kus selle avastamine v\u00f5ib-olla tulevikus raskendatud.<\/p>\n<div id=\"attachment_2655\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignright\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/04\/elnino.gif\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-2655\" class=\"size-medium wp-image-2655\" title=\"elnino\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/04\/elnino-300x198.gif\" alt=\"1997. aastal ilmnenud El-Nino-st tingitud ookeanipinna temperatuurit\u00f5us\" width=\"300\" height=\"198\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/04\/elnino-300x198.gif 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/04\/elnino.gif 450w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-2655\" class=\"wp-caption-text\">1997. aastal ilmnenud El-Nino-st tingitud ookeanipinna temperatuurit\u00f5us<\/p><\/div>\n<p>&#8220;Viimastel aastatel aeglustunud temperatuuri t\u00f5us ei pruugi samas tempos j\u00e4tkuda. On h\u00e4davajalik meie kliimas\u00fcsteemis talletunud energial silma peal hoida, et saaksime ennustada, mis tulevikus meie kliimaga juhtub. See soojus tuleb meid varem v\u00f5i hiljem kummitama,&#8221; hoiatas <strong>Kevin Trenberth<\/strong>, aprillis ajakirjas Science ilmunud artikli juhtautor.Trenberth arvab, et eelmisel aastal harilikust tormilisemalt alanud El-Nin\u00f3 ts\u00fckkel v\u00f5ib-olla \u00fcks n\u00e4htus, kus P\u00e4ikese energia taas v\u00e4lja ilmunud on. Keskmiselt iga viie aasta tagant aset leidev fenomen p\u00f5hjustab Vaikse ookeani pinnakihi tunduvalt soojenemise ning L\u00f5una-Ameerikas hoovihmade tihenemise.<\/p>\n<p>Trenberth ja artikli kaasautor <strong>John Fasullo<\/strong> keskendusid kliimamuutuse \u00fchele p\u00f5hilisele m\u00f5istatusele. Nimelt n\u00e4itavad satelliitide vaatlusandmed, et kasvuhoonegaasid p\u00f5hjustavad atmosf\u00e4\u00e4ris j\u00e4rjest suurema osa p\u00e4ikeseenergia neeldumist. Teadlastel ei tea, kuhu suurem osa sellest soojusest l\u00e4heb. See t\u00e4hendab, et kas satelliidivaatlustel saadud andmed on valed v\u00f5i talletuvad suured kogused soojusest piirkondadesse, mille kohta ei ole adekvaatseid andmeid. Probleemi kokkuv\u00f5ttes on Maa maapinna temperatuurid viimastel aastatel langenud. Siiski n\u00e4itavad liustike ning Arktika merej\u00e4\u00e4 sulamine koos t\u00f5usva ookeanide t\u00f5usuga, et soojus m\u00f5jutab planeeti ikkagi t\u00f5siselt. Trenberth ja Fasullo selgitavad, et Maa kliimas\u00fcsteemi l\u00e4biva energiavoo j\u00e4lgimine on tulevikus m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks v\u00f5ivad \u00fcksk\u00f5ik millistel geotehnoloogia projektidel olla soovimatud tagaj\u00e4rjed, mille ette ennustamine v\u00f5ib osutudada keerukaks, kui teadlastel soojuse kohta \u00fclekogu planeedi korralikke andmeid ei ole. Paremini tehtavad anal\u00fc\u00fcsid atmosf\u00e4\u00e4ri ja ookeanidesse talletunud energia kohta aitaksid valmistuda ka ebatavalisteks ilmaoludeks, nagu seda oli ebaharilikult k\u00fclm talv p\u00f5hjapoolkeral.<\/p>\n<div id=\"attachment_2656\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/04\/argo1.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-2656\" class=\"size-medium wp-image-2656\" title=\"argo1\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/04\/argo1-300x277.png\" alt=\"Argo ookeanivaatlusplatvormi merre langetamine.\" width=\"300\" height=\"277\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/04\/argo1-300x277.png 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/04\/argo1.png 318w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-2656\" class=\"wp-caption-text\">Argo ookeanivaatlusplatvormi merre langetamine.<\/p><\/div>\n<p>Satelliiditeandmed n\u00e4itavad, et j\u00e4rjest rohkem energiat neeldub atmosf\u00e4\u00e4ris, mil tagasipeegelduva energia hulk v\u00e4heneb j\u00e4rk-j\u00e4rguliselt kasvuhoonegaaside hulga suurenemise t\u00f5ttu. Siiski on Maa energiabilanssil silma peal hoidmine tunduvalt raskem, kui lihtsalt planeedi pinna temperatuuri m\u00f5\u00f5tmine. Ookeanidesse talletub umbes 90\u00b7% Maa atmosf\u00e4\u00e4ris neelduvast p\u00e4ikesekiirgusest. Lisaks kulub osa energiast liustike ning merej\u00e4\u00e4 sulatamiseks. Samuti soojeneb nii maismaa kui ka m\u00f5ningad atmosf\u00e4\u00e4ri osad, kusjuures atmosf\u00e4\u00e4ri alumiste kihtide soojenemine moodustab koguenergiast vaid murdosa. Nimelt on satelliidivaatluste kohaselt kuni 1000 meetri k\u00f5rguseni ookeanipinnast temperatuuri kasv peatunud.<\/p>\n<div id=\"attachment_2657\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignright\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/04\/Argo.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-2657\" class=\"size-medium wp-image-2657\" title=\"Argo\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/04\/Argo-300x171.png\" alt=\"2009. aasta l\u00f5puks paigaldatud Argo ookeaniplatvormid. Siniselt on t\u00e4histatud Euroopa Liidu poolt rahastatud uurimisplatvormid.\" width=\"300\" height=\"171\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/04\/Argo-300x171.png 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/04\/Argo.png 1006w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-2657\" class=\"wp-caption-text\">2009. aasta l\u00f5puks Argo ookeaniplatvormid. Siniselt on t\u00e4histatud Euroopa Liidu poolt rahastatud uurimisplatvormid.<\/p><\/div>\n<p>Kuigi P\u00e4ikeselt Maale langevat energia kogust on raske t\u00e4pselt hinnata, arvavad Trenberth ja Fasullo, et see on umbes 1,0 watti ruutmeetri kohta, mil ookeanis paiknevad seadmed n\u00e4itavad, et sinna langeb vaid 0,5 watti. See t\u00e4hendab, et umbes pool soojusest kaob tundmatusse. Artikli autorite s\u00f5nul v\u00f5ib kadunud soojus olla illusioon, mis on tingitud satelliitide ning maapinna sensorite m\u00f5\u00f5tmiste ebat\u00e4psusest v\u00f5i valest andmete t\u00f6\u00f6tlusesest.<\/p>\n<p>Siiski oli aastani 2003 m\u00f5\u00f5detud temperatuuri kasv arvuti mudelitega koosk\u00f5la. Ent uued ookeani vaatlusseadmed n\u00e4itavad, et ookeani soojenemine on aeglustumas, mil satelliitide kohaselt on energiabilanss j\u00e4tkuvalt positiivne ning kasvamas. Osa energiast on kulunud nii Gr\u00f6\u00f6nimaa, Antarktika kui ka Artika j\u00e4\u00e4 sulamiseks ning osa v\u00f5ib peituda ookeani s\u00fcgavustes. On avastatud, et 1000-2100 meetri s\u00fcgavusel on temperatuur viimasel ajal kasvanud. T\u00e4nap\u00e4evaste ookeanisensorite tegevusulatus aga ei k\u00fc\u00fcndi. Trenberth ning Fasullo kutsuvad seega \u00fcles m\u00f5istatuse lahendamiseks lisa okeanisensorite paigaldamisele kui ka satelliitide andmete paremaks anal\u00fc\u00fcsile ning paremale kalliibrerimisele. N\u00e4iteks Argo platvorme, mida teadlased alates 2000. aastast hakkasid ookeani temperatuuride m\u00f5\u00f5tmiseks pagaldama, lahutab umbes 300 kilomeetrit ning andmeid kogutakse iga k\u00fcmne p\u00e4eva tagant ookeanipinnast kuni 2000 meetri s\u00fcgavuseni.<\/p>\n<p>&#8220;Meie mure on see, et me ei suuda leida kohta, kus meie energiabilanss tasakaalust v\u00e4ljas on . See paljastab meie kliimas\u00fcsteemis kuhjuva soojuse vaatlemisel silmatorkava augu,&#8221; \u00fctles Fasullo.<\/p>\n<p>Allikas:<\/p>\n<p>National Science Foundation:<a href=\"http:\/\/www.eurekalert.org\/pub_releases\/2010-04\/nsf-hm041510.php\"> &#8220;Missing heat may affect future climate change.&#8221;<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rohkem kui pool Maani j\u00f5udvast P\u00e4ikese soojuskiirgusest kaob p\u00e4rast atmosf\u00e4\u00e4ri sisenemist piiratud v\u00f5imalustega satelliitide ning ookeanivaatlusplatvormide t\u00f5ttu j\u00e4ljetult, mis toob ebakindluse tuleviku kliimamuutuste ennustamisse. Boulderi rahvusliku atmosf\u00e4\u00e4riuurimiskeskuse (NCAR) teadlased hoiatavad, et praegused satelliitsensorid, ookeaniplatvormid ning teised vaatlusvahendid ei pruugi olla piisavad kogu kliimas\u00fcsteemi j\u00e4lgimiseks. Maani j\u00f5udev soojuskiirgus v\u00f5ib talletuda ookeanis\u00fcgavustesse v\u00f5i mujale, kus selle avastamine [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[56],"class_list":{"0":"post-2654","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-kliima","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2654","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2654"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2654\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2654"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2654"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2654"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}