{"id":26590,"date":"2012-04-07T15:15:00","date_gmt":"2012-04-07T12:15:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26590"},"modified":"2012-04-07T15:15:00","modified_gmt":"2012-04-07T12:15:00","slug":"teadustoode-jaoks-ulivaartuslikud-nano-tahtviljad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26590","title":{"rendered":"Teadust\u00f6\u00f6de jaoks \u00fcliv\u00e4\u00e4rtuslikud nano-t\u00e4htviljad"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_26591\" style=\"width: 394px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/pilt31.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-26591\" class=\"size-large wp-image-26591   \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/pilt31-623x1024.jpg\" alt=\"\" width=\"384\" height=\"630\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/pilt31-623x1024.jpg 623w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/pilt31-182x300.jpg 182w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/pilt31-250x410.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/pilt31.jpg 716w\" sizes=\"auto, (max-width: 384px) 100vw, 384px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-26591\" class=\"wp-caption-text\">\u00dclemisel pildil olevad kullast nanoosakesed, mis loodi Rice\u2019i \u00dclikoolis Eugene Zubarevi laboratooriumis, muutuvad t\u00e4hevilja-kujuliseks (alumisel pildil) h\u00f5benitraadist, askorbiinhappest ja kuldkloriidist koosnevas \u201ekeemilises vannis\u201c. Pilt: Zubarevi laboratoorium\/Rice\u2019i \u00dclikool<\/p><\/div>\n<p><strong>Rice\u2019i \u00dclikoolis viidi l\u00e4bi uurimust\u00f6\u00f6 nanoosakestega, mis n\u00e4evad v\u00e4lja nagu t\u00e4htviljad. Teadust\u00f6\u00f6 viitab, et need osakesed on rakendatavad meditsiinilise pilditehnika ja keemilise tunnetuse vallas.<\/strong><\/p>\n<p>Keemikute <strong>Eugene Zubarev<\/strong>i ja <strong>Leonid Vigderman<\/strong>i s\u00fcnteesitud t\u00e4htvilja-kujulised kullast nanovardad v\u00f5ivad leida rakendust Raman spektroskoopias, pinnalt saadava signaali v\u00f5imendamisel (ingl.k. <em>surface-enhanced Raman spectroscopy<\/em>). Uurimust\u00f6\u00f6 avaldati teadusajakirjas <em>Langmuir<\/em>.<\/p>\n<p>Teadlased avastasid, et nende osakesed tagastasid signaale 25 korda tugevamini kui sarnased sileda pinnaga nanovardad. See omadus v\u00f5ib l\u00f5puks v\u00f5imaldada v\u00e4ga v\u00e4ikeste orgaaniliste molekulide koguste avastamist.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-03-nanostarfruits-pure-gold.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: \u201e<a href=\"http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/la300218z\">Starfruit-Shaped Gold Nanorods and Nanowires: Synthesis and SERS Characterization<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rice\u2019i \u00dclikoolis viidi l\u00e4bi uurimust\u00f6\u00f6 nanoosakestega, mis n\u00e4evad v\u00e4lja nagu t\u00e4htviljad. Teadust\u00f6\u00f6 viitab, et need osakesed on rakendatavad meditsiinilise pilditehnika ja keemilise tunnetuse vallas. Keemikute Eugene Zubarevi ja Leonid Vigdermani s\u00fcnteesitud t\u00e4htvilja-kujulised kullast nanovardad v\u00f5ivad leida rakendust Raman spektroskoopias, pinnalt saadava signaali v\u00f5imendamisel (ingl.k. surface-enhanced Raman spectroscopy). Uurimust\u00f6\u00f6 avaldati teadusajakirjas Langmuir. Teadlased avastasid, et nende [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":26591,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-26590","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26590","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26590"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26590\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26591"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26590"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26590"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26590"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}