{"id":26597,"date":"2012-04-05T16:27:40","date_gmt":"2012-04-05T13:27:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26597"},"modified":"2012-05-04T11:36:00","modified_gmt":"2012-05-04T08:36:00","slug":"teadlased-tootasid-valja-uliohukesed-paikesepatareid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26597","title":{"rendered":"Teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja \u00fcli\u00f5hukesed p\u00e4ikesepatareid"},"content":{"rendered":"<p><strong>Jaapani ja Austria teadlased esitasid kolmap\u00e4eval p\u00e4ikesepatareisid, mis on \u00f5hemad kui \u00e4mbliku niit ning nii painlikud, et neid saab \u00fcmber \u00fcksiku juuksekarva kerida.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_26598\" style=\"width: 420px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/ultrathinsol.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-26598\" class=\"size-full wp-image-26598  \" title=\"ultrathinsol\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/ultrathinsol.jpg\" alt=\"\" width=\"410\" height=\"290\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/ultrathinsol.jpg 512w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/ultrathinsol-300x212.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/ultrathinsol-250x176.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 410px) 100vw, 410px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-26598\" class=\"wp-caption-text\">Elastomeerist toele kinnitatud \u00fcli\u00f5huke p\u00e4ikesepatarei. Elastomeerist tugi on kolmedimensionaalse deformatsiooni all, mida p\u00f5hjustab selle all olev ning seda \u00fcles l\u00fckkav plastiktoru.<\/p><\/div>\n<p>See \u00f5hukese kile seade, mis koosneb plastikfooliumile asetatud elektroodidest, on umbes 1,9 mikromeetri paksune &#8211; vaid k\u00fcmnendik praegu olemasolevaist \u00f5hemaist p\u00e4ikesepatareidest, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-04-scientists-ultra-thin-solar-cells.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>,,Seadme kogupaksus on v\u00e4iksem kui tavalisel \u00e4mblikuniidil,&#8221; kirjutasid teadlased teadusajakirjas <em>Nature Communication<\/em>s ilmunud artiklis.<\/p>\n<p>,,Selle \u00fclim kergus t\u00e4hendab seda, et selle kaalu pole tunda ning see on ka elastne,&#8221; lausus teadlane <strong>Tsuyoshi Sekitani<\/strong> Tokio \u00dclikoolist.<\/p>\n<p>,,Antud seadme saab kinnitada riietele nagu m\u00e4rgi, et elektrit koguda (p\u00e4ikesest)&#8230;Vanemad inimesed, kes peavad oma tervise j\u00e4rgimiseks sensoreid kaasas kandma, ei pea patareisid kasutama,&#8221; selgitas Sekitani.<\/p>\n<p>Sekitani s\u00f5nul saab antud p\u00e4ikesepatareisid ka suurematena valmistada. ,,P\u00e4ikesepatareide poolt genereeritav elektri hulk suureneb nende suurusega. Kuna antud seade on pehme, siis on selle kahjustamise t\u00f5en\u00e4osus ka suuremate m\u00f5\u00f5tmete korral v\u00e4ike,&#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n<p>Teadlastel on j\u00e4rgmisena plaanis suurendada p\u00e4ikesevalguse elektrienergiaks muundamise kiirust ning antud seade umbes viie aasta jooksul ka praktilisse kasutusse viia.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-04-scientists-ultra-thin-solar-cells.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/ncomms\/journal\/v3\/n4\/full\/ncomms1772.html\">Ultrathin and lightweight organic solar cells with high flexibility<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Jaapani ja Austria teadlased esitasid kolmap\u00e4eval p\u00e4ikesepatareisid, mis on \u00f5hemad kui \u00e4mbliku niit ning nii painlikud, et neid saab \u00fcmber \u00fcksiku juuksekarva kerida. See \u00f5hukese kile seade, mis koosneb plastikfooliumile asetatud elektroodidest, on umbes 1,9 mikromeetri paksune &#8211; vaid k\u00fcmnendik praegu olemasolevaist \u00f5hemaist p\u00e4ikesepatareidest, kirjutab Physorg.com. ,,Seadme kogupaksus on v\u00e4iksem kui tavalisel \u00e4mblikuniidil,&#8221; kirjutasid teadlased [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":26598,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-26597","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-tulevikuenergia","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26597","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26597"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26597\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26598"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26597"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26597"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26597"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}