{"id":26617,"date":"2012-04-07T15:16:06","date_gmt":"2012-04-07T12:16:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26617"},"modified":"2012-04-07T15:16:06","modified_gmt":"2012-04-07T12:16:06","slug":"maailma-tundlikuimad-kaalud-moodavad-joktogrammides","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26617","title":{"rendered":"Maailma tundlikuimad kaalud m\u00f5\u00f5davad joktogrammides"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kuidas kaaluda aatomit kuni prootoni t\u00e4psuseni? Seda saab teha kaaludega, mis on nii t\u00e4psed, et m\u00f5\u00f5davad v\u00e4ikseimat massi\u00fchikut ehk joktogrammi &#8211; k\u00f5igest \u00fcks septiljondik(10<sup>24<\/sup>) grammi.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_26618\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/dn21651-1_300.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-26618\" class=\"size-full wp-image-26618\" title=\"dn21651-1_300\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/dn21651-1_300.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"230\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/dn21651-1_300.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/dn21651-1_300-250x191.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-26618\" class=\"wp-caption-text\">N\u00fc\u00fcd saab aatomeid kaaluda prootoni skaalas. Pilt:Don Farrall\/Getty<\/p><\/div>\n<p>\u00dckski tavaline kaal selleks ei sobi &#8211; k\u00f5ige v\u00e4iksemaid masse saab kaaluda nanotorude abil, mis v\u00f5nguvad nende peal asetsevate osakeste v\u00f5i molekulide kaalust tulenevatel erinevatel sagedustel. Kuni siiani on v\u00e4iksemaks detekteeritud massiks olnud 100 joktogrammi, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/dn21651-worlds-most-sensitive-scales-detect-a-yoctogram.html\">NewScientist.com<\/a>.<\/p>\n<p>Veelgi v\u00e4iksemate masside kaalumiseks kasutasid\u00a0<strong>Adrian Bachtold<\/strong> ning tema kolleegid Katalaani Nanotehnoloogia Instituudist l\u00fchikesi nanotorusid. Need annavad parima resolutsiooni ning t\u00f6\u00f6tavad madalatel temperatuuridel, mis on teadlaste arvates sageduse m\u00f5\u00f5tmiseks parimad. Kuigi kogu m\u00f5\u00f5tmistehnika oli asetatud vaakumisse, et teiste aatomite m\u00f5ju v\u00e4hendada, eemaldas Bachtold ka k\u00f5ik muud juhuslikud aatomid, muutes ajutiselt nanotorude temperatuuri suuremaks. See katkestas k\u00f5ik sidemed nanotoru peal olevate aatomitega.<\/p>\n<p>Sensor m\u00f5\u00f5tis antud uurimuses ksenooni aatomi massi l\u00e4hima joktogrammi ehk 10<sup>-24<\/sup> grammini. Seega on antud kaal esimene, mis suudab detekteerida \u00fcksikut prootonit, mis kaalub vaid 1,7 joktogrammi.<\/p>\n<p>,,Katalaani teadlaste saavutatud joktogrammine massitundlikkus on t\u00f5epoolest h\u00e4mmastav &#8211; eesolevaks katsumuseks on selliseid nanotoru-sensoreid madala hinnaga j\u00e4tkusuutlikult toota,&#8221; lausus <strong>Rachel McKendry<\/strong>, Londoni \u00dclikooli Kolled\u017ei nanoteadlane.<\/p>\n<p>Bachtold loodab, et selliseid kaale saaks kasutada keemiliste ainete erinevate koostiselementide eristamiseks, sest need v\u00f5ivad \u00fcksteisest erineda vaid paari prootoni v\u00f5rra. Lisaks saaks sellise kaalu abil aidata erinevaid haigusi diagnoosida, tehes kindlaks prootoni skaalas olevad molekulaarmasside erinevused, mis on haiguste tunnusteks.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/dn21651-worlds-most-sensitive-scales-detect-a-yoctogram.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nnano\/journal\/vaop\/ncurrent\/full\/nnano.2012.42.html\">A nanomechanical mass sensor with yoctogram resolution<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kuidas kaaluda aatomit kuni prootoni t\u00e4psuseni? Seda saab teha kaaludega, mis on nii t\u00e4psed, et m\u00f5\u00f5davad v\u00e4ikseimat massi\u00fchikut ehk joktogrammi &#8211; k\u00f5igest \u00fcks septiljondik(1024) grammi. \u00dckski tavaline kaal selleks ei sobi &#8211; k\u00f5ige v\u00e4iksemaid masse saab kaaluda nanotorude abil, mis v\u00f5nguvad nende peal asetsevate osakeste v\u00f5i molekulide kaalust tulenevatel erinevatel sagedustel. Kuni siiani on v\u00e4iksemaks [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":26618,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[147],"class_list":{"0":"post-26617","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-nanotehnoloogia","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26617","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26617"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26617\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26618"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26617"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26617"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26617"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}