{"id":26622,"date":"2012-04-07T15:49:31","date_gmt":"2012-04-07T12:49:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26622"},"modified":"2012-04-07T15:49:31","modified_gmt":"2012-04-07T12:49:31","slug":"kvanttunneleerimise-kontrollimine-valguse-abil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26622","title":{"rendered":"Kvanttunneleerimise kontrollimine valguse abil"},"content":{"rendered":"<p><strong>Cambridge&#8217;i \u00dclikooli Cavendishi Laboratooriumi teadlased kasutasid valgust, et aidata l\u00fckata elektrone l\u00e4bi muidu l\u00e4bimatu t\u00f5kke. Kuigi kvanttunneleerumine on osakeste laineliste omaduste s\u00fcdames, on see esimene kord, kui seda efekti valguse abil kontrollitud on.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_26624\" style=\"width: 349px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/120405142156-large.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-26624\" class=\"size-full wp-image-26624 \" title=\"120405142156-large\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/120405142156-large.jpg\" alt=\"\" width=\"339\" height=\"226\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/120405142156-large.jpg 424w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/120405142156-large-300x200.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/120405142156-large-250x166.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 339px) 100vw, 339px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-26624\" class=\"wp-caption-text\">Teadlased kasutasid valgust, et aidata l\u00fckata elektrone l\u00e4bi muidu l\u00e4bimatu t\u00f5kke. See on esimene kord, kui seda efekti valguse abil kontrollitud on. Pilt: \u00a9 iscatel \/ Fotolia<\/p><\/div>\n<p>Osakesed ei saa tavaliselt l\u00e4bi t\u00f5kete minna, kuid kui need on piisavalt v\u00e4iksed, siis on see kvantmehaanikast tulenevalt v\u00f5imalik. See n\u00e4htus leiab aset radioaktiivse lagunemise tekkel, mitmetes keemilistes reaktsioonides ning muuhulgas ka skaneerivas tunnelmikroskoobis, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2012\/04\/120405142156.htm\">ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n<p>Uurimisgrupi juht professor <strong>Jeremy Baumberg<\/strong>: ,,Elektronide l\u00e4bi seina juhatamise trikk seisneb selles, et need tuleb valgusega \u00fchendada.&#8221;<\/p>\n<p>See \u00fchendus on saatuse poolt m\u00e4\u00e4ratud, sest need valguspaketid on l\u00f5ksustatud kahe peegli vahele edasi-tagasi peegelduma. Nende peeglite vahele j\u00e4\u00e4vad ka elektronid, mis l\u00e4bi seina ostsilleeruvad.<\/p>\n<p>,,Selle \u00fchenduse tulemuseks on tegelikult uued n\u00e4htamatud osakesed, mis koosnevad nii valgusest kui ka ainest, haihtudes soovi korral\u00a0l\u00e4bi antud seadme pooljuhist seinte,&#8221; selgitas teadlane <strong>Peter Cristofolini<\/strong>.<\/p>\n<p>Selliste uute osakeste, mida teadlased nimetavad dipolaritonideks (ingl k <em>dipolariton<\/em>), \u00fcheks omaduseks on see, et need venivad kindlas suunas v\u00e4lja justnagu varrasmagnet. Ning just nagu magnetid, m\u00f5juvad nende vahel erakordselt tugevad j\u00f5ud.<\/p>\n<p>Sellised tugevas vastasm\u00f5jus olevad osakesed on mitmete pooljuht-f\u00fc\u00fcsikute hiljutiseks huviobjektiks &#8211; nad p\u00fc\u00fcavad valmistada pooljuhtides kondensaate.<\/p>\n<p>Neid kahes kohas korraga olevaid uusi elektrilisi osakesi saaks kasutada aatomf\u00fc\u00fcsika ideedest praktiliste silmaga n\u00e4htavate rakendusteni j\u00f5udmiseks.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2012\/04\/120405142156.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.sciencemag.org\/content\/early\/2012\/04\/05\/science.1219010\">Coupling Quantum Tunneling with Cavity Photons<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Cambridge&#8217;i \u00dclikooli Cavendishi Laboratooriumi teadlased kasutasid valgust, et aidata l\u00fckata elektrone l\u00e4bi muidu l\u00e4bimatu t\u00f5kke. Kuigi kvanttunneleerumine on osakeste laineliste omaduste s\u00fcdames, on see esimene kord, kui seda efekti valguse abil kontrollitud on. Osakesed ei saa tavaliselt l\u00e4bi t\u00f5kete minna, kuid kui need on piisavalt v\u00e4iksed, siis on see kvantmehaanikast tulenevalt v\u00f5imalik. See n\u00e4htus leiab [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":26624,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[137],"class_list":{"0":"post-26622","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-kvantnahtused","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26622","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26622"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26622\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26624"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26622"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26622"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26622"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}