{"id":26626,"date":"2012-04-07T16:10:25","date_gmt":"2012-04-07T13:10:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26626"},"modified":"2012-04-07T16:10:25","modified_gmt":"2012-04-07T13:10:25","slug":"tanu-grafeenile-saab-elektronmikroskoopia-abil-nuud-ka-vedelaid-objekte-uurida","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26626","title":{"rendered":"T\u00e4nu grafeenile saab elektronmikroskoopia abil n\u00fc\u00fcd ka vedelaid objekte uurida"},"content":{"rendered":"

Uudiseid grafeeni erinevate kasutusv\u00f5imaluste kohta ilmub h\u00e4mmastava regulaarsusega. Hiljuti avastaski \u00fcks teadlastegrupp, kuidas grafeeni kasutada sellise kihilise struktuuri loomiseks, mille abil saab elektronmikroskoobiga uurida ka objekte, mis asuvad vedelikus.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: Alivisatos, Lee and Zettl research groups, LBNL<\/p><\/div>\n

Siiani on nn vedela keemia objektide uurimine elektronmikroskoobi abil rohkem kui keeruliseks osutunud. See tuleneb sellest, et sellised mikroskoobid n\u00f5uavad, et katseeksemplar asuksid vaakumis, kus see siis elektronidega doseeritakse. Vedelikud kipuvad aga vaakumis aurustuma, muutes nende uurimise v\u00e4ga raskeks. Senini on teadlased pidanud kasutama v\u00e4hem kui optimaalseid aineid, n\u00e4iteks r\u00e4ninitriidi, et selliseid materjale paigal hoida. Kahjuks kipuvad seesugused materjalid aga v\u00f5rdlemisi paksud olema ning seega on saadud pildid mitte v\u00e4ga hea kvaliteediga, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Grafeenist huvitusid antud uurimuse teadlased selle l\u00e4bipaistvuse t\u00f5ttu. Nad tahtsid teada, et mis juhtuks, kui kasutada grafeeni vedeliku l\u00f5ksustamiseks ning see siis vaakumisse elektronimkroskoobi alla seada. Kuna grafeen on vaid \u00fche aatomkihi paksune, siis arvasid teadlased, et tulemuseks oleksid palju parema kvaliteediga pildid.<\/p>\n

Teadlased valmistasid kinnise kihilise struktuuri, mis koosnes kahest grafeenkihist, mis katsid vedelas lahuses olevate plaatina ioonide kihti. Nende eesm\u00e4rgiks oli saada teada, kas neil \u00f5nnestub plaatina nanokristallide teket otseselt n\u00e4ha – see aitaks kaasa kogu protsessi m\u00f5istmisele. Seej\u00e4rel asetati see kihiline struktuur elektronmikroskoobi vaakumisse, et protsessi k\u00e4iku n\u00e4ha.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et tulemused olid head. Teadlastel \u00f5nnestus nanokristallide kasvamist h\u00e4mmastava selgusega j\u00e4lgida ning nad ei leia \u00fchtegi p\u00f5hjust, miks sama l\u00e4henemine ei peaks ka teiste vedela keemia n\u00e4idiste puhul t\u00f6\u00f6tama. See avaks elektronmikroskoopiale teaduses t\u00e4iesti uue kasutusviisi: biokeemia.<\/p>\n

\u00dcheks probleemiks on aga see, kuidas bioloogilised n\u00e4idised elektronidega pommitamisele ehk kiirgusele reageerivad. Seni ei ole teada, kas grafeen uuritavat ainet mingil m\u00e4\u00e4ral kaitseb, kuid teadlaste plaaniks ongi j\u00e4rgnevalt seda uurida.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “High-Resolution EM of Colloidal Nanocrystal Growth Using Graphene Liquid Cells<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Uudiseid grafeeni erinevate kasutusv\u00f5imaluste kohta ilmub h\u00e4mmastava regulaarsusega. Hiljuti avastaski \u00fcks teadlastegrupp, kuidas grafeeni kasutada sellise kihilise struktuuri loomiseks, mille abil saab elektronmikroskoobiga uurida ka objekte, mis asuvad vedelikus. Siiani on nn vedela keemia objektide uurimine elektronmikroskoobi abil rohkem kui keeruliseks osutunud. See tuleneb sellest, et sellised mikroskoobid n\u00f5uavad, et katseeksemplar asuksid vaakumis, kus see […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":26627,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-26626","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26626","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26626"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26626\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26627"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26626"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26626"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26626"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}