{"id":2663,"date":"2010-04-17T06:49:14","date_gmt":"2010-04-17T03:49:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2663"},"modified":"2010-06-28T12:59:29","modified_gmt":"2010-06-28T09:59:29","slug":"2663","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2663","title":{"rendered":"NASA kosmoseprogramm lubab inimese Marsile viia 2030. aastate keskpaigaks."},"content":{"rendered":"

Obama v\u00e4rskenduskuuri l\u00e4binud kosmoseprogramm l\u00f5i kriitikute vahele kiilu, kuid inimesi l\u00e4himatel aastak\u00fcmnel Kuule siiski ei vii.<\/strong><\/p>\n

\u00dcleile Kennedy Kosmosekeskusesse lennanud Barack Obama<\/strong> \u00fcritas oma kriitikutega suhteid siluda, tehes oma algsetes plaanides m\u00f5ningaid j\u00e4releandmisi ning lubas, et Marss j\u00e4\u00e4b NASA prioriteediks. “Aastaks 2025 peaks olema valmis pikkadeks kosmoselendudeks m\u00f5eldud kosmoselaev, mis v\u00f5imaldaks astronaute Kuust kaugemale saata,” lubas Obama pressikonverentsil. Marsile siiski kohe ei lennata, vaid loodetakse saata kosmonaudid esmalt m\u00f5nele asteroidile. “Ent ma usun, et 2030. aastate keskpaigaks suudame inimesed Marsile saata ning ohutult tagasi Maale tuua,” kinnitas ta Marsi p\u00fc\u00fcdlusi.\"Obama<\/a><\/p>\n

\u00dchendriikide president tegi kiirreisi USA kosmoset\u00f6\u00f6stuse s\u00fcdamesse vahetult p\u00e4rast seda, kui oli kuluka Constellation<\/em> programmist loobumise p\u00e4rast kriitikatule alla sattunud. Constellationi <\/em>projekti l\u00f5ppeesm\u00e4rgiks oleks olnud inimesed taas 60 aasta j\u00e4rel Kuule viia. “Me peaksime \u00fcritama k\u00f5igepealt Kuule tagasi p\u00f6\u00f6rduma, nagu algselt plaanis oli. Ent ma pean \u00fctlema, et me oleme seal juba olnud. Buzz (Teise inimesena Kuule astunud USA astronaut, J.J.O.)\u00a0 on seal juba olnud, kuid kosmos on tunduvalt suurem,” \u00fctles Obama. Konverentsil esitles ta plaani j\u00e4rgmise viie aasta jooksul suurendada NASA eelarvet kuue miljardi v\u00f5rra ning luua “kosmoserannikul” 2500 uut t\u00f6\u00f6kohta.<\/p>\n

Eelmisel teisip\u00e4eval oli USA 15 kongresmeni \u00dchendriikide administratsiooni \u00f5hutanud Constellation’i<\/em> programmist loobumist veel kaaluma. “Kosmose uurimine on olnud Ameerika innovatsiooni lipulaev,” v\u00e4itsid nad kirjas NASA juhile Charles Bolden’ile<\/strong>. Oma kirjas r\u00f5hutasid nad, et NASA ekspertide grupp peaks veelkord \u00fcle vaatama, kas uurimisrakettide ning kanderakettide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist ei saaks ikkagi eelarvet \u00fcletamast hoida, et “kindlustada segamatud ning iseseisvad USA kosmoselennud Rahvusvahelisse kosmosejaama ning ka kaugemale.” Ekspertide r\u00fchm oleks pidanud seej\u00e4rel oma leidudest 30 p\u00e4eva j\u00e4rel taas aru andma. NASA on uue visiooni alusel julgustanud koost\u00f6\u00f6d erasektoriga, et astronaute ISS-i lennutada. Obama on lubanud projekti rahastada majanduse stimulatsiooni paketist. Enamasti Texasest ja Floridast p\u00e4rit senaatorid on aga plaani suhtes \u00e4\u00e4rmiselt kriitilised. “Ma olen mures, et hiinlased ning venelased l\u00e4hevad meist ette…et inglise keel ei ole enam peamine kosmoses r\u00e4\u00e4gitav keel,” \u00fctles Michael McCaul<\/strong>, vabariiklaste esindaja. Nimelt usuvad senaatorid, et sujuva koost\u00f6\u00f6 kujunemine erasektori ning NASA vahel v\u00f5tab liiga palju aega.<\/p>\n

\"Endedeavouri<\/a>

Endedeavouri kosmoses\u00fcstiku viimased kuud. Foto:NASA<\/p><\/div>\n

USA kosmoses\u00fcstikutel on aga teha j\u00e4\u00e4nud vaid neli lendu, misj\u00e4rel s\u00fcstikud selle aasta 30.septembril erru saadetakse. Edaspidi s\u00f5ltub astronautide transport ISS-i ainult Vene Soyuz-i lendudest, enne kui USA Ares 1 rakett ning Orioni kapsel 2015. aastaks valmis saavad. Erru saatmisega j\u00e4\u00e4ksid t\u00f6\u00f6tuks ka 9000 Kennedy Kosmosekeskuse t\u00f6\u00f6tajat. Samas \u00fctles NASA kosmoseagentuuri ametnik teisip\u00e4eval, et s\u00fcstikud saaksid tegelikult edasi lennata, kui selleks raha eraldataks. S\u00fcstikupargi \u00fcleval pidamine maksab John Shannoni<\/strong>, kosmoses\u00fcstikute programmijuhi s\u00f5nul kuus 200 miljonit dollarit, et nende lennuv\u00f5imet \u00fcle\u00fcldse s\u00e4ilitada. “K\u00fcsimus on selles, kust see raha tulla v\u00f5iks,” lisas ta. Ent 2011. aasta eelarve koostamisel jaanuaris kinnitas Obama, et s\u00fcstikutepark saadetakse erru ning loobutakse ka Constellation<\/em> programmist. Kuna viimane sisaldas endas ka Ares 1 raketi v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamist, on see seadnud s\u00fcstikute asendamiseks v\u00e4\u00e4rilise kandidaadi leidmise t\u00f5sise k\u00fcsim\u00e4rgi alla. NASA teadlased usuvad, et programmi k\u00e4rbe v\u00f5ib ohustada uue kanderaketi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise stabiilset rahastamist.<\/p>\n

Obama on programmist loobumist p\u00f5hjendanud sellega, et see on liiga kulukas, kasutab vananenud tehnoloogiaid ning ei oleks olnud valmis inimesi Kuule saatma enne 2028. aastat. “Presidendi uus ambitsioonikas strateegia viib NASA d\u00fcnaamilisema, paindlikuma ning j\u00e4tkusuutlikuma strateegiani, mis viiks meid uue innovatsiooni ning avastuste teele,” seisis Valge Maja p\u00fchap\u00e4eval avaldatud pressiteates. Valge Maja pressiesindaja Robert Gibbs’i<\/strong> s\u00f5nul leidis s\u00f5ltumatu komisjon, et etteseatud ajagraafiku alusel oli inimese 2020. aastaks Kuule saatmine v\u00f5imatu. Siiski otsustas president kriitikutele, kelle hulgas oli ka esimene mees Kuul – Neil Armstrong<\/strong>, vastu tulla ning Constellation<\/em> programmi siiski mitte t\u00e4ielikult l\u00f5petada ning j\u00e4tkata Orion kapsli v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist.<\/p>\n

\"Orioni<\/a>

Orioni kapsel Kennedy Kosmosekeskuses. Foto: NASA<\/p><\/div>\n

Siiski peab Florida senaator Bill Posey<\/strong> ka Obama uut plaani “v\u00e4ga \u00e4hmaseks.” “See ei ole uus plaan. See on t\u00e4pselt sama plaan, mis ta veebruaris v\u00e4lja ladus, ainult, et ta lisas sellele uue pealkirja m\u00f5ningate allm\u00e4rkustega,” \u00fctles Posey AFP-le. Temaga liitus ka Armstrong\u00b7:”USA-le, kes on ligi pool sajandit juhtiv kosmoseriik olnud, t\u00e4hendaks kauba orbiidile saatmise ja Maa orbiidist kaugemale minemise v\u00f5imaluse puudumine m\u00e4\u00e4ramata ajani seda, et me k\u00e4rbume kosmoseriigina poole v\u00f5i isegi kahe kolmandiku v\u00f5rrani sellest, mis me praegu oleme.”
\nBarack Obama \u00fcritas siiski oma eile peetud k\u00f5nes Ameerika kosmoset\u00f6\u00f6stusele uut indu s\u00fcstida\u00b7: “Presidendina usun ma, et kosmose uurimine ei ole luksus, ei ole t\u00e4htsusetu lisandus Ameerika p\u00fcrgimusele parema tuleviku poole, vaid elut\u00e4htis osa sellest p\u00fcrgimusest. See on selle h\u00e4davajalik osa ning ma p\u00fchendan ennast NASA missioonile ning selle tulevikule saja protsendiliselt.”<\/p>\n

NASA uue kosmosestrateegia p\u00f5hipunktid<\/strong><\/p>\n