{"id":26631,"date":"2012-04-07T22:17:18","date_gmt":"2012-04-07T19:17:18","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26631"},"modified":"2012-04-11T14:06:33","modified_gmt":"2012-04-11T11:06:33","slug":"turvalisem-kvantkruptograafia-suhtlusse-astub-charlie","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26631","title":{"rendered":"Turvalisem kvantkr\u00fcptograafia: suhtlusse astub Charlie"},"content":{"rendered":"<p><strong>Professor Hoi-Kwong Lo juhendamisel arendas Toronto \u00dclikooli teadusr\u00fchm uue kvantkr\u00fcptograafilise sidemeetodi, mis seab raskuste ette ka k\u00f5ige osavamad kr\u00e4kkijad. Teadust\u00f6\u00f6 avaldati hiljuti teadusajakirjas Physical Review Letters.<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/alicebobeve.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-medium wp-image-26632\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/alicebobeve-297x300.jpg\" alt=\"\" width=\"297\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/alicebobeve-297x300.jpg 297w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/alicebobeve-250x252.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/alicebobeve.jpg 493w\" sizes=\"auto, (max-width: 297px) 100vw, 297px\" \/><\/a>Kvantkr\u00fcptograafia on ideaall\u00e4henduses muukimiskindel s\u00fcsteem. Kvantkr\u00fcpteeritud andmesidet on v\u00f5imatu h\u00e4irevabalt pealt kuulata, sest iga kuulamine p\u00f5hjustab signaalis fluktuatsioone, mida sidepidajad tuvastada saavad. Kr\u00fcptograafiateaduses nimetatakse suhtlevaid osapooli Alice ja Bob, potentsiaalset r\u00fcndajat aga Eevaks. S\u00f5numite kodeerimiseks vajalik kvant-kr\u00fcpteerimisv\u00f5ti kommunikeeritakse valgussignaalide abil ning tuvastatakse footondetektoritega. Eeva eesm\u00e4rgiks on andmeside h\u00f5ivata ja seda pealt kuulata.<\/p>\n<p>\u201cValgusdetektorid on kvant-kr\u00fcptov\u00f5tme edastamisel (Quantun Key Distribution (QKD)) olnud s\u00fcsteemi turvalisuse Achilleuse kannaks, olles seni lubanud vaevuhoomatavaid k\u00f5rvalkanalite r\u00fcnnakuid, mida tuntakse ka kvantkr\u00e4kkimise nime all,\u201d kirjutas kvantkr\u00fcptograafia \u00fcks leiutajatest, IBM teadust\u00f6\u00f6taja dr. Charles Bennett.<\/p>\n<p>Kvantkr\u00e4kkimisel m\u00f5jutatakse footondetektoreid nii, et n\u00e4iteks Bobile edastatakse vaid selliseid s\u00f5numeid, mida Eeva soovib. Vastavad kr\u00e4kkimisv\u00f5tted on varemalt professor Lo ja Norra Tehnika\u00fclikooli teadlase dr. Vadim Makarovi indivudaalt\u00f6\u00f6na ka teadusliku kinnituse saanud.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd on professor Lo koos t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga arendanud kvantkr\u00fcptov\u00f5tme kr\u00e4kkimismeetodile lihtsa vastumeetodi, mida nimetatakse Measurement Device Independent QKD (MDI-QKD), \u00a0ehk kvant-kr\u00fcptov\u00f5tme edastamisest s\u00f5ltumatu m\u00f5\u00f5tmisseade. Eeva v\u00f5ib n\u00fc\u00fcdki footonidetektoreid r\u00fcnnata ja oma parasiitsingaale edastada, ent Alice ja Bob ei pea enam laekunud andmeid usaldama. Selle asemel v\u00f5ivad Alice ja Bob lihtsa algoritmi abil Eeva ausust m\u00f5\u00f5ta, k\u00f5rvutades enda turvaanded r\u00fcndaja andmetega. Kr\u00e4kkimisvastase tehnika \u00fcdiks on v\u00e4ikeste muutuste detekteerimine, mis ilmnevad kolmanda osapoole sekkumisel kr\u00fcptosuhtlusse.<\/p>\n<p>MDI-QKD meetodis suhtlevad Alice ja Bob usaldamatu repiiteri Charlie vahendusel, kes v\u00f5ib potentsiaalselt olla Eeva kontrolli all. Charlie sooritab saadud signaalidel paralleelseid m\u00f5\u00f5tmisi. Need m\u00f5\u00f5tmised aga v\u00f5imaldavad repiiterist l\u00e4bi k\u00e4ivaid eri singaale omavahel v\u00f5rrelda.<\/p>\n<p>\u201e\u00dcllatavaks omaduseks on, et Charlie detektor v\u00f5ib olla juhuslikult vigadega ilma, et side turvalisus seejuures h\u00e4iritud oleks,\u201c \u00fctleb professor Lo. \u201eSelleks peavad aga Alice-i ja Bobi-i suhtlust ette valmistavad protsessid olema korrektselt l\u00e4bi viidud. Vaid sellisel juhul on v\u00f5imalik tuvastada Charlie v\u00f5i Eeva usaldusv\u00e4\u00e4rsus. Tuleb v\u00f5rrelda Charlie andmeid l\u00e4htestatud referentsandmetega.\u201c<\/p>\n<p>Meetodit kinnitavad katsed on sooritatud. Professor Lo meeskond tegeleb n\u00fc\u00fcd MDI-QKD protot\u00fc\u00fcpseadme ehitamisega, mis loodetakse valmis saada j\u00e4rgneva viie aasta jooksul.<\/p>\n<p>Uue meetodi implementeerimise tulemusena on kvantkr\u00fcptograafia p\u00f5hilisim Achilleuse kand k\u00f5rvaldatud, ent sajaprotsendilist kindlust kr\u00e4kkimise vastu see siiski ei anna \u2013 kunagi ei v\u00f5i teada.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-04-quantum-encryption-method-foil-hackers.html\">PhysOrg <\/a><\/p>\n<p>\ufeff<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Professor Hoi-Kwong Lo juhendamisel arendas Toronto \u00dclikooli teadusr\u00fchm uue kvantkr\u00fcptograafilise sidemeetodi, mis seab raskuste ette ka k\u00f5ige osavamad kr\u00e4kkijad. Teadust\u00f6\u00f6 avaldati hiljuti teadusajakirjas Physical Review Letters. Kvantkr\u00fcptograafia on ideaall\u00e4henduses muukimiskindel s\u00fcsteem. Kvantkr\u00fcpteeritud andmesidet on v\u00f5imatu h\u00e4irevabalt pealt kuulata, sest iga kuulamine p\u00f5hjustab signaalis fluktuatsioone, mida sidepidajad tuvastada saavad. Kr\u00fcptograafiateaduses nimetatakse suhtlevaid osapooli Alice ja Bob, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":26632,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-26631","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26631","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26631"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26631\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26632"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26631"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26631"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26631"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}