{"id":26647,"date":"2012-04-25T10:11:33","date_gmt":"2012-04-25T07:11:33","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26647"},"modified":"2012-04-25T10:11:33","modified_gmt":"2012-04-25T07:11:33","slug":"ad-astra-tahtede-poole","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26647","title":{"rendered":"Ad astra! T\u00e4htede poole!"},"content":{"rendered":"

Motiveerituna ideest, et j\u00e4rgmise 100 aasta jooksul ehitatakse kosmoselaev, mis j\u00f5uab t\u00e4htedeni, koostas grupp entusiaste konkreetse kava selleni j\u00f5udmiseks.<\/strong><\/p>\n

<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Suured ideed<\/p><\/div>\n

Eelmises septemberis Maa teaduslikku edukust uurinud tulnukate kosmoselaev v\u00f5is k\u00fcll NASA Kennedy Kosmosekeskusele keskenduda, kuid nad oleksid ehk rohkem teada saanud, kui nad oleksid m\u00f5ned sajad miilid l\u00e4\u00e4ne poole lennanud: Orlandos toimus \u00a0100 Aasta Kosmoselaeva (100 Year Starship Study ehk 100YSS) konverents. Seal oleksid nad n\u00e4inud, et inimeste loodud kosmosetehnoloogia on k\u00fcll piiratud, kuid kui nad oleksid j\u00e4lginud \u00fcrituse sadu k\u00fclalisi, kelle hulgas oli nii endisi astronaute kui ka insenere, kunstnikke, \u00f5pilasi ja teadusliku fantastika kirjanikke, siis oleksid nad saanud aimu inimeste seikluslikust, kangekaelsest, hullumeelsest ja isegi h\u00e4mmastavast p\u00fc\u00fcdest t\u00e4htede poole.<\/p>\n

Ehk tuleneb meie soov s\u00f5na otseses m\u00f5ttes kosmoselaevaga t\u00e4htedeni reisida sellest, et kauged t\u00e4hed on justkui alati pakkunud kauget ja k\u00f5rget eksistentsi taset. Aristoteles nimelt asetas kinnist\u00e4hed Maast (tema kosmoloogia keskpunktis) k\u00f5ige kaugemale ning \u00fclimale liikumapanevale j\u00f5ule k\u00f5ige l\u00e4hemale. \u00dctlus ,,sic itur ad astra<\/em>” ehk ,,nii minnakse t\u00e4htede poole,” mille pani kirja Rooma luuletaja Vergilius, viitab jumalikkuse v\u00f5i surematuseni j\u00f5udmisele. Teine fraas aga – ,,per aspera ad astra<\/em>” ehk ,,l\u00e4bi raskuste t\u00e4htedeni” – meenutab meile, et nendeni j\u00f5udmine ei ole kerge, v\u00e4lja arvatud ulmekirjanduses, kus tohututest vahemaadest tulenevad probleemid j\u00e4etakse kahe silma vahele.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd, kui NASA ning teised kosmoseagentuurid juba p\u00e4ikeses\u00fcsteemi uurivad ning avastatud on sadu kaugete t\u00e4htede \u00fcmber tiirlevaid eksoplaneete, ongi ehk \u00f5ige aeg m\u00f5elda j\u00e4rgmisele suurele sammule v\u00e4ljapoole Maa atmosf\u00e4\u00e4ri.<\/p>\n

,,Minna julgelt” – kuid mitte veel<\/h3>\n

100YSS oli esimene konverents, mis v\u00f5imaldas ekspertide, entusiastide ning tavapubliku kogunemist ning t\u00e4htedevahelise reisimise t\u00f5sist arutlussev\u00f5tmist. \u00dcllatusena v\u00f5ib tulla aga see, et \u00fcritust ei sponsoreerinud mitte NASA vaid USA Kaitseministeeriumi \u00fcks osakond – Defense Advanced Research Projects Agency<\/em> ehk DARPA. DARPA toetab moodsat s\u00f5jateadust ning selle valmidus uurida n\u00e4iliselt absurdseid ideid on minevikus end \u00e4ra tasunud – siiski paistab kosmoselaeva ehitamine isegi DARPA laiast huviorbiidist veidi liiga kaugele ulatuvat.<\/p>\n

Arvamust, et t\u00e4htedevahelise reisimise keerukaks osaks on inimeste ja masinate teele saatmine, v\u00f5ib nimetada kosmiliseks irooniaks. Tegelikult on probleemiks see, kui keeruline on liikuda l\u00e4bi meie ning t\u00e4htede vahelise hiiglasliku t\u00fchimiku. Olemasolevad reaktiivajamid liigutavad kosmoselaeva kiirusega vaid 0,005% valguse kiirusest ehk kiirusega 0,00005 c<\/em>. See t\u00e4hendab, et P\u00e4ikesele l\u00e4hima t\u00e4he Alpha Centaurini j\u00f5udmiseks kuluks umbes 80 000 aastat, sest see asub meist rohkem kui nelja valgusaasta kaugusel. V\u00f5rdluseks v\u00f5ib tuua, et k\u00f5ige kaugemale r\u00e4nnanud inimvalmistatud objekt – NASA kosmoselaev Voyager 1 – on alates selle stardist 1977. aastal liikunud vaid 0,002 valgusaasta kaugusele kosmosesse.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Edasi ja edasi ja edasi...<\/p><\/div>\n

Kiirust 0,00005 c<\/em> saab muidugi parandada (j\u00e4\u00e4des siiski c<\/em>-st allapoole), kuid l\u00e4hedaste v\u00f5i kaugemate t\u00e4htedeni liikuv kosmoselaev peaks oma elanikke siiski k\u00fcmneid v\u00f5i sadu aastaid \u00fclal pidama. Sellise miniatuurse maailma kosmosesse lennutamine v\u00f5i isegi lihtsalt v\u00e4lja arendamine n\u00f5uaks tohutut investeerimist teadusesse, materjalidesse ning inimresurssidesse. Enne, kui neisse detailidesse aga takerduda, peame me esmalt lahendama ning \u00fcletama reaktiivliikumise probleemi.<\/p>\n

Kiiremaks<\/h3>\n

Kosmoselaev vajab rakettmootorit, mis annab efektiivselt reaktiivj\u00f5udu, sest kosmoselaev peab suure kiiruse saavutamiseks pika aja jooksul kiirenevalt liikuma. \u00a0See on aga otsene l\u00f5ks: pikaajaline kiirendamine t\u00e4hendab seda, et kosmoselaev peab k\u00fctust t\u00e4is topitud olema – k\u00fctuse rohke mass t\u00f6\u00f6tab aga kiirendamisele vastu ning nii on kasutegur kokku v\u00e4ike. Keemilised raketid, nagu need, mis olid Saturni k\u00fcljes, mis viis inimkonna kolmes etapis Kuule ning p\u00f5letas petrooleumi v\u00f5i vedela vesiniku derivaati vedela hapnikuga, lihtsalt ei sobi. Sellised raketid annavad k\u00fcll suure kiirenduse, kuid vajavad selleks suurt kogust k\u00fctust, andes kilogrammi k\u00fctuse kohta v\u00e4ikese edasit\u00f5uke.<\/p>\n

Seda arutlust saab kvantitatiivselt seletada Newtoni kolmanda seaduse kuulsa variandiga, mille esitas 1903. aastal vene raketipioneer Konstantin Tsiolkovsky ning mis on seotud raketi kiiruse suhtega selle kiirendusse ning k\u00fctusehulka. Sobivaid parameetreid kasutades annab raketivalem<\/a> halva tulemuse: just nagu kaamel ei saa kanda piisavalt toitu, et end k\u00f5rbes \u00e4ra toita, ei saa ka rakett kanda piisavalt k\u00fctust, et pidevalt edasi liikuda ja m\u00f5istlikku c<\/em> murdosa suurust kiirust arendada.<\/p>\n

Kuluva k\u00fctuse hulga v\u00e4hendamiseks uurivad raketiteadlased seega erinevaid k\u00fctuseid ning m\u00f5\u00f5davad nende poolt antavat energia hulka kilogrammi kohta. K\u00f5ige efektiivsemaks energiaallikaks on aine-antiaine annihilatsioon, mis k\u00f5lab kui ulme ning t\u00f5epoolest ongi Star Trekis<\/em> n\u00e4idatava kosmoselaeva k\u00fctuseks. Selle protsessi eeliseks on see, et see annab c<\/em>2<\/sup> kohta maksimaalse v\u00f5imaliku energia-massi suhte, sest teisendab valemi E<\/em> =\u00a0mc<\/em>2<\/sup> j\u00e4rgi \u00fche t\u00e4ielikult teiseks. Kuna me oleme t\u00e4naseks valmistanud CERNi hiiglaslikus LHC-s antiainet vaid murdosa nanogrammist, siis ei n\u00e4i antiaine-ajam reaalne v\u00f5imalus olevat.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Ohutu tuumaenergia<\/p><\/div>\n

Tuumak\u00fctused on aine-antiaine annihilatsioonist k\u00fcll v\u00e4hem efektiivsemad, kuid annavad keemiliste k\u00fctustega v\u00f5rreldes siiski miljoneid kordi suurema energiatiheduse. Tuumaimpulsi reaktiivliikumise idee, mis esitati 1940ndatel, kirjeldab protsessi, milles kosmoselaev j\u00e4tab enda taha tuuma- v\u00f5i termotuumapomme ning detoneerib need nii, et plahvatusest tulenev energia t\u00f5ukaks laeva edasi. 1958. aastal t\u00f6\u00f6tatigi DARPA Orioni projekti raames v\u00e4lja\u00a0massiivne s\u00f5iduk, mis oleks tuhandete termotuumapommide abil j\u00f5udnud kiiruseni 0,033 c<\/em>. V\u00e4idetavalt oleks selle tolle aja tehnoloogiate abil ka ehitada saanud, kuid \u00f5nneks ennetas 1963. aastal rakendunud tuumakatsetuste keeld selle hirmutava j\u00f5umeetodi.<\/p>\n

Termotuumaj\u00f5ud ning laserid<\/h3>\n

Peenem l\u00e4henemine tuli 1973. aastal Briti Planeetidevaheliselt Seltsilt (British Interplanetary Society<\/em> ehk BIS) – privaatselt kosmoselennu entusiastide \u00fchenduselt, mis asutati aastal 1933. Selle projekt Daedalus uuris termotuumareaktsiooni kasutamist reaktsioonikambris, et j\u00f5uda inimese eluea kestel t\u00e4htedeni \u00a0– seda k\u00fcll mehitamata. Vabatahtlikud teadlased ja insenerid m\u00f5tlesid v\u00e4lja mehitamata sondi, et uurida Barnardi t\u00e4hte<\/a>, mis asub meist 5,9 valgusaasta kaugusel ning mille \u00fcmber arvati sel ajal tiirlevat planeet (n\u00fc\u00fcdseks on teada, et seda seal ei ole). Laeva 53 000 tonnine mass pidi koosnema peamiselt deuteeriumi ning heelium-3 k\u00fctusest ning vaid 450 tonni sellest oleks olnud kasulik koormus. Kiirusega 0,12 c<\/em> oleks see oma sihtm\u00e4rgini j\u00f5udnud vaid 50 aastaga.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Purjetamine P\u00e4ikese abil<\/p><\/div>\n

Teine l\u00e4henemine, mis \u00fcllatuseks ei vaja mitte mingit k\u00fctust, ulatub tagasi Johannes Keplerini, kes ennustas 1619. aastal korrektselt, et valgus kallutab komeetide sabad k\u00f5rvale. Footonid saavad kosmoselaeva liigutamiseks purjeid edasi l\u00fckata, nagu demonstreeris 2010. aastal Jaapani Atmosf\u00e4\u00e4ri ja Kosmose Uurimise Agentuur (Japan Aerospace Exploration Agency<\/em> ehk JAXA). P\u00e4rast atmosf\u00e4\u00e4rist v\u00e4ljumist pakkis antud kosmoselaev IKAROS oma 200 m2<\/sup> purjed lahti ning p\u00e4ikesevalgus kiirendas seda (IKAROS – Interplanetary Kite-craft Accelerated by Radiation of the Sun, viide Kreeka m\u00fctoloogiast tuntud Ikarusele, kes lendas P\u00e4ikesele liiga l\u00e4hedale). Kuigi P\u00e4ikese j\u00f5ud v\u00e4heneb kauguse ruuduga v\u00f5rdeliselt, v\u00f5iks kitsas laser v\u00f5i mikrolainekiir purjeid tugevamini ning kauem edasi l\u00fckata. \u00dche 100YSS-il esitatud ennustuse kohaselt v\u00f5iks teravati suurusj\u00e4rguse v\u00f5imsusega laser anda s\u00f5idukile kiiruse 0,13 c<\/em>.<\/p>\n

Neid meetodeid uuritakse pidevalt. 2009. aastal alustasid BIS ning sihtasutus Tau Zero (Tau Zero Foundation<\/em>) projekti Icarus, et uuendada Daedaluse projekti, milles arutleti termotuuma-reaktiivj\u00f5u kasutamist. Siiski pole ka p\u00e4rast k\u00fcmneid aastaid kestnud teadust\u00f6\u00f6d \u00f5nnestunud teadlastel termotuumareaktsioonist m\u00f5istlikus koguses energiat saada, kuigi laserinertsiaalne vangistus<\/a> (laser inertial confinement<\/em>), mida hetkel USAs NIFis (National Ignition Facility<\/em>) uuritakse, paistab paljulubav. Lisaks on NIFis n\u00e4idatud, et ka kiirte abil edasiliikumine (Beam-powered propulsion<\/a><\/em>) on saavutatav, sest asutuse laserid on planeeritud andmaks teravattide suurusj\u00e4rgus v\u00f5imsust. Siiski on NIF vaid staadiumi suurune ning maksab miljardeid dollareid, mist\u00f5ttu vaid sellel eesm\u00e4rgil ehitatavad teravatised kiirgusallikad oleksid \u00fclisuureks ettev\u00f5tmiseks.<\/p>\n

Valgusest kiirem<\/h3>\n

Isegi kui need meetodid saaks v\u00f5rdlemisi varsti v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada, siis tahaksid suuremate unistustega entusiastid saavutada 0,1 c<\/em>-st suuremaid kiirusi – vahest isegi c<\/em>-st kiiremaid. Kuna valgusest kiirem liikumine (faster-than-light travel<\/em> ehk FTL) rikub erirelatiivsusteooria n\u00f5udeid, siis muutub v\u00f5rdlemisi m\u00f5istlik reaktiivliikumise teadus siin spekulatiivseks v\u00f5i isegi eksootiliseks, nagu seda m\u00f5nikord kutsutakse.<\/p>\n

Ulmekirjanduses on juba kaua erinevaid eksootilisi meetodeid kasutatud, nende seas ka nn warp drive<\/em> (protsess, milles kosmoselaev k\u00f5verdab enda \u00fcmber asuvat aegruumi, et kiiresti edasi liikuda – p\u00f5him\u00f5tteliselt liigutati mitte laeva ennast vaid ruumi selle \u00fcmber, toim.), mis v\u00f5imaldab teleseriaalis Star Trek<\/em> valgusest kiiremat liikumist, kuid mis tegelikult oli juba varem tuntud idee. 1931. aastal kasutas John W. Campbell (kes m\u00f5jutas hiljem tugevalt ulmekirjanduse huvilisi, olles ajakirja Astounding Science Fiction<\/em> toimetaja) \u00fcldrelatiivsusteooriast tuntud k\u00f5verdatud aegruumi m\u00f5istet, et v\u00f5imaldada oma loos ,,Kosmosesaared” (Islands of Space<\/em>) valgusest kiiremat liikumist. Selle loo kangelased l\u00f5ksustavad oma kosmoselaeva k\u00f5verdatud h\u00fcperruumi, mis v\u00f5imaldab sel liikuda h\u00e4mmastavalt kiiresti, j\u00f5udes Alpha Centaurini vaid 12 millisekundiga.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kujuteldav v\u00e4li<\/p><\/div>\n

\u00dcldrelatiivsus pakub t\u00f5epoolest p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00e4lja viisi, kuidas valguse kiiruse piiri v\u00e4ltida. 1994. aastal inspireeris see Campbelli meetodile sarnast FTL l\u00e4henemist, mille autoriks on Walesi \u00dclikooli teoreetiline f\u00fc\u00fcsik Miguel Alcubierre. Tema ideeks oli suruda kosmoselaeva ees aegruum kokku ning paisutada seda laeva taga, tekitades mulli, mis liigutab laeva edasi, rikkumata seejuures erirelatiivsust. Kuigi selle teooria matemaatiline k\u00fclg on laitmatu, n\u00f5uab see v\u00f5luv idee aga negatiivset massi, mis meile teadaolevalt ei eksisteeri, r\u00e4\u00e4kimata \u00fcldsegi neist suurtest kogustest, mida kosmoselaeva tegeliku liikumise jaoks tarvis on.<\/p>\n

See ning teised l\u00e4henemised vaadati \u00fcle NASA Breakthrough Propulsion Physics<\/em> ehk BPP programmi raames, mis kestis 1996ndast kuni 2002. aastani ning otsis uusi viise, kuidas t\u00e4htedevahelist reisimist reaalsuseks teha. 2008. aastal \u00fctles BPP direktor Marc Mills, et \u00fckski l\u00e4bimurre l\u00e4hiajal rakendust ei leia. Kolm aastat hiljem anti Alcubierre’ ajamile<\/a>, kosmilistele ussiaukudele<\/a>, kvanditud inertsile ning teistele eksootilistele ideedele 100YSS-il sama hinnang: James Benford, kes oli ajamite alaste koosolekute eesistuja ja kokkuv\u00f5tja, iseloomustas neid spekulatiivseid meetodeid kui hetkel veidi liiga k\u00e4ttesaadamatuid. (Sama v\u00f5ib \u00f6elda kvantp\u00f5imumise<\/a> kohta, mida esitleti 100YSS-il samuti kui potentsiaalset FTL liikumise viisi – see on praeguse teadusliku arusaamaga vastuolus.)<\/p>\n

Terved \u00f5nnelikud inimesed<\/h3>\n

Paistab, et l\u00e4hitulevikus j\u00e4\u00e4me me siiski maksimaalselt 0,1 c<\/em> l\u00e4hedaste kiirusteni, mis annaks t\u00e4htedeni j\u00f5udmiseks v\u00e4ga pika aja. Seega, et tegeleda selge v\u00f5imalusega, et kosmoselaeva meeskonnad peaksid selle pardal elutsema k\u00fcmneid ja rohkemaidki aastaid, tehti 100YSS-il ettekandeid ka erinevatest v\u00f5imalustest, kuidas inimesi pikaks ajaks sellesse ,,teraskarpi” lukustada ning ka n\u00f6 inimp\u00f5lvkondadele m\u00f5eldud kosmoselaevade ehitamisest, kui see peaks vajalikuks osutuma. Nende alternatiivide hulka kuuluvad varjusurmad (ingl k suspended animation<\/a><\/em>) ning mehitamata kosmoselaevad, mis suudaksid edastada ning kanda DNA-d ning teisi resursse, mida eksoplaneedile j\u00f5udes inimeste taasvalmistamiseks tarvis on.<\/p>\n

T\u00e4isfunktsionaalsete inimeste kosmosesse saatmine, hoides neid samal ajal tervete, motiveeritute ning m\u00f5istlikena selles suletud ja isoleeritud maailmas (raadioside Maaga j\u00e4\u00e4ks iga edasiliigutud valgusaastaga m\u00f5lemas suunas aasta jagu maha) t\u00f5statab mitmeid probleeme. M\u00f5ningaid neist on ennustatud ulmekirjanduses, n\u00e4iteks Robert Heinleini hoiatavas loos ,,Universum,” mis ilmus 1941. aastal. Raamatu tutvustuses kirjutatakse: ,,Nende maailm oli hiiglaslik kosmoselaev, mille eesm\u00e4rk ja sihtpunkt oli t\u00e4htede vahel veedetud sadade aastate jooksul kadunud.” Et muuta tingimused veelgi kohutavamaks, on raamatu kaanel pilt kahest meessoost kosmonaudist, kes paistavad k\u00fcll heas f\u00fc\u00fcsilises vormis ning kelle juuksedki on kenasti kammitud, kuid \u00fchel neist on aga lausa kaks pead!<\/p>\n

Kuigi see on liialdatud, siis on mutatsioone p\u00f5hjustav ohtlik kiirgus vaid \u00fcks probleemidest, mille vastu pikaajalises kunstlikus keskkonnas v\u00f5idelda tuleb. Koos ajami endaga muudaksid need kaugele reisiva kosmoselaeva planeerimise, ehitamise ja mehitamise seni k\u00f5ige keerulisemaks teadusprojektiks. 100YSS-il r\u00e4\u00e4giti ka sellest, kuidas sellist ettev\u00f5tmist juhtida, tegeledes k\u00fcsimustega alates parima tehnoloogia leidmisest kuni rahastamiseni. Projekti alustamiseks eelistab DARPA erasektorit: organisatsioon pakub 500 000 dollarit, et arendada v\u00e4lja valitsusv\u00e4line organisatsioon, mis p\u00fcsivalt ja pikaajaliselt investeeriks erasektorist tervesse hulka teadusaladesse, mis pikamaalise kosmoser\u00e4nnu reaalsuseks tegemiseks olulised on.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Laserenergia<\/p><\/div>\n

Kas peaks v\u00f5i ei peaks?<\/h3>\n

Vaatamata teadusele, millest 100YSS-il r\u00e4\u00e4giti, v\u00f5rreldi kosmoselaeva ehitamist rohkem kui korra uhke keskaegse katedraali ehitamisega mitmete aastate jooksul. K\u00f5ige selle taga peitub ju t\u00f5epoolest lausa religioosne v\u00f5i spirituaalne k\u00fcsimus: miks me tahame t\u00e4htedeni minna?<\/p>\n

M\u00f5ned 100YSS esinejad n\u00e4gid t\u00f5epoolest t\u00e4htedevahelises reisimises suuri vaimseid eeliseid. Nende esinejate hulka kuulus n\u00e4iteks Anousheh Ansari – \u00e4rinaine ning esimene iraanlane kosmoses -, kes v\u00e4itis end p\u00e4rast 2006. aastal eraisikuna kosmossese reisimist t\u00e4iesti muutunud olevat. Oklahoma osariigi Tulsa linna pastor Thomas Hoffmann n\u00e4eb t\u00e4htedeni reisimist kui religioosse tunde viimist uude p\u00fchasse ruumi. Teised r\u00e4\u00e4kisid aga moraalsest kohustusest uuesti alustada, p\u00f5genedes t\u00f6\u00f6stuslikust tsivilisatsioonist, mis meie planeedi paljaks r\u00fc\u00fcstanud on, v\u00f5i tagavaraplaanist, mida globaalse katastroofi korral kasutada. Alati j\u00e4\u00e4b muidugi alles inimloomuse see k\u00fclg, mis tahab universumit uurida lihtsalt selle p\u00e4rast, et see eksisteerib.<\/p>\n

Sel romantilisel otsir\u00e4nnakul on k\u00fcll tugev t\u00f5mme, kuid antud takistusi arvesse v\u00f5ttes on t\u00e4iesti aus k\u00fcsida, kas t\u00e4htedevaheline reisimine on t\u00f5epoolest liiga utoopiline. 100YSS k\u00fclastajad olid t\u00f5elised uskujad, kuid kas \u00fclej\u00e4\u00e4nud inimkond jagab seda unistust? Et see projekt \u00f5igesse konteksti asetada, siis peaks k\u00fcsima: mis vajadus v\u00f5i kasu veenaks erainvestoreid v\u00f5i valitsusi eraldama hiiglaslikke summasid, et t\u00e4htedeni j\u00f5uda? Ja seda k\u00f5ike muidugi majandusliku ebakindluse oludes.<\/p>\n

Siiski paneks kosmoselaeva ehitamine sarnaselt katedraali ehitamisele inimkonna koos \u00fchise eesm\u00e4rgi nimel t\u00f6\u00f6le. Ja ehk tajuksid kadunud Steve Jobsi sarnased vision\u00e4\u00e4rid miljonite inimeste soove ning annaksid neile selle, mida nad tahavad, juba enne, kui nad teavad, et nad seda tahavad – kosmoselaeva mitte iPadi. Sellised vision\u00e4\u00e4rid vajaksid aga selle kohustusega kaasnevat p\u00fc\u00fcet, mis asendaks s\u00f5nad ,,ad astra” hoopiski Ameerika \u00dchendriikide Merev\u00e4e Seabees’i (ehituspataljon, mis on tuntud oma v\u00f5ime poolest valmistada seda, mida vaja, rekordilise kiirusega) motoga: ,,Keerulise teeme me kohe \u00e4ra, v\u00f5imatu v\u00f5tab veidi kauem aega.”<\/p>\n

Allikas: “Ad astra<\/em>! To the stars!<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Motiveerituna ideest, et j\u00e4rgmise 100 aasta jooksul ehitatakse kosmoselaev, mis j\u00f5uab t\u00e4htedeni, koostas grupp entusiaste konkreetse kava selleni j\u00f5udmiseks. Eelmises septemberis Maa teaduslikku edukust uurinud tulnukate kosmoselaev v\u00f5is k\u00fcll NASA Kennedy Kosmosekeskusele keskenduda, kuid nad oleksid ehk rohkem teada saanud, kui nad oleksid m\u00f5ned sajad miilid l\u00e4\u00e4ne poole lennanud: Orlandos toimus \u00a0100 Aasta Kosmoselaeva (100 […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":26656,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[35],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-26647","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-arvamus-ja-inimesed","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26647","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26647"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26647\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26656"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26647"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26647"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26647"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}