{"id":26710,"date":"2012-04-11T21:36:08","date_gmt":"2012-04-11T18:36:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26710"},"modified":"2012-04-11T21:36:08","modified_gmt":"2012-04-11T18:36:08","slug":"uurimus-meie-paikesesusteemi-sarnased-susteemid-voivad-normiks-olla","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26710","title":{"rendered":"Uurimus: meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi sarnased s\u00fcsteemid v\u00f5ivad normiks olla"},"content":{"rendered":"

Hiljuti loendasid HARPS spektrograaf ja Kepleri satelliit meie P\u00e4ikese sarnaste t\u00e4htede \u00fcmber asuvaid planeete, leides suurel hulgal\u00a0selliseid s\u00fcsteeme. Sellele j\u00e4rgnenud uurimus ning andmeanal\u00fc\u00fcs paljastas, et planeetide orbiidid sellistes s\u00fcsteemides on tugevalt joondunud justkui ketasse – t\u00e4pselt nagu meiegi P\u00e4ikeses\u00fcsteemis.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

\u00dchel tasandil mitteasuvate orbiitidega eksoplaneet. Pilt: Ricardo Reis (CAUP)<\/p><\/div>\n

Kaks k\u00f5ige efektiivsemat meetodit P\u00e4ikeses\u00fcsteemi v\u00e4liste planeetide leidmiseks on radiaalkiiruse meetod ning transiitmeetod. Radiaalkiiruse meetodis leitakse planeedid planeedi poolt p\u00f5hjustatava m\u00f5ju t\u00f5ttu t\u00e4he kiirusele radiaalsuunas (siit ka nimi). Seda kiiruse muutumist saab n\u00e4ha t\u00e4nu Doppleri efektike. Transiitmeetod sarnaneb aga v\u00e4ikese t\u00e4he varjutusega. Kui planeet t\u00e4he \u00fcmber tiirleb, siis v\u00f5ib selle orbiit asuda mingil hetkel t\u00e4he ees – t\u00e4helt tulev valgushulk on seega v\u00e4iksem, sest planeet varjab osa sellest, kirjutab ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n

Nende kahe meetodi rakendamisel planeedis\u00fcsteemidele on suur vahe. Planeedi olemasolu saab t\u00e4nu radiaalkiirusele leida isegi siis, kui planeedi orbiit on meie vaatev\u00e4lja suhtes kallutatud – sama kehtib ka planeedis\u00fcsteemide kohta. Transiits\u00fcsteemi kasutamiseks peab planeedi orbiit olema aga peaaegu t\u00e4iuslikult meie vaatev\u00e4ljaga joondus – sama kehtib ka kahe v\u00f5i rohkema planeedi korral. See aga t\u00e4hendab seda, et kui mitu planeeti antud s\u00fcsteemis t\u00e4hte varjutavad, siis j\u00e4\u00e4b nende vahele v\u00e4ga v\u00e4ike nurk.<\/p>\n

Teadlased simuleerisid HARPSi (mis detekteerib p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5ik s\u00fcsteemid s\u00f5ltumata nende kaldenurgast) andmetest saadud sageduste abil planeedis\u00fcsteeme ning andsid neile erinevad suhtelised kaldenurgad. T\u00e4hti varjutavate s\u00fcsteemide sagedused arvutati aga v\u00e4lja ning neid v\u00f5rreldi Kepleri satelliidilt saadud andmetega. Nii n\u00e4idati, et kaksikvarjutavatele s\u00fcsteemidele saab vaste leida vaid siis, kui nad on s\u00fcsteemi peatasandiga selgelt joondus. See t\u00e4psus peab olema umbes \u00fche kraadi l\u00e4hedane ning j\u00f5uab kuni viie kraadini vaid v\u00e4ga ekstreemsetel juhtudel.<\/p>\n

Antud uurimuse tulemused n\u00e4itavad j\u00e4rjekindlalt, et planeetide orbiidid on suuremas osas \u00fcksteisega joondus, kinnitades ideed, et planeedid moodustavad ketta ning viidates esmakordselt sellele, et planeetidevahelised katastroofilised kokkup\u00f5rked on v\u00e4ga harvad. See annab olulise vihje eksoplaneetide tekke ja arengu kohta, j\u00e4ttes siiski mitmeid k\u00fcsimusi lahtiseks. Sellest uurimusest selgub, et meie s\u00fcsteemi planeetide orbiitide hea joonduvus v\u00f5ib vabalt olla planeedis\u00fcsteemide puhul tavaks.<\/p>\n

Artikli peaautor Pedro Figueira: ,,Need tulemused n\u00e4itavad, et viis, kuidas meie P\u00e4ikeses\u00fcsteem tekkis, peab olema tavaline. Selle struktuur on sarnane meie poolt uuritud teiste s\u00fcsteemidega, kus planeedite orbiidid on ligikaudu samal tasandil.”<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Comparing HARPS and Kepler surveys: On the alignment of multiple-planet systems<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiljuti loendasid HARPS spektrograaf ja Kepleri satelliit meie P\u00e4ikese sarnaste t\u00e4htede \u00fcmber asuvaid planeete, leides suurel hulgal\u00a0selliseid s\u00fcsteeme. Sellele j\u00e4rgnenud uurimus ning andmeanal\u00fc\u00fcs paljastas, et planeetide orbiidid sellistes s\u00fcsteemides on tugevalt joondunud justkui ketasse – t\u00e4pselt nagu meiegi P\u00e4ikeses\u00fcsteemis. Kaks k\u00f5ige efektiivsemat meetodit P\u00e4ikeses\u00fcsteemi v\u00e4liste planeetide leidmiseks on radiaalkiiruse meetod ning transiitmeetod. Radiaalkiiruse meetodis leitakse […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":26713,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[113],"class_list":{"0":"post-26710","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kauged-planeedid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26710","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26710"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26710\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26713"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26710"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26710"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26710"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}