{"id":26715,"date":"2012-04-11T22:08:08","date_gmt":"2012-04-11T19:08:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26715"},"modified":"2012-04-11T22:08:51","modified_gmt":"2012-04-11T19:08:51","slug":"nipiga-ultrahelilained","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26715","title":{"rendered":"Keerulised ultraheli lained"},"content":{"rendered":"

Rahvusvaheline teadlaster\u00fchm m\u00f5\u00f5tis samaaegselt esmakordselt f\u00fc\u00fcsika ajaloos helilainete impulsimomendi ning p\u00f6\u00f6rdemomendi. Leiti, et see suhe on selges koosk\u00f5las heli- ja optiliste lainete teoorias ennustatuga. Teadlaste s\u00f5nul v\u00f5ib nende meetodist olla kasu ka meditsiini-pilditehnikas ning ravis.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Uurimuses kasutatud keeruline ultrahelilainete spiraalne ehitus.<\/p><\/div>\n

Optika ning akustika \u00fcks p\u00f5hiprintsiipe \u00fctleb, et lained kannavad impulssi ning v\u00f5ivad seega kehadele j\u00f5uga m\u00f5juda. Sama oluline on ka see, et neil on impulsimoment ning et need avaldavad p\u00f6\u00f6rdemomenti. Nende suuruste – l\u00fckke ja p\u00f6\u00f6rde – suhe on lainetef\u00fc\u00fcsikas oluline ning seda on juba kaua iseenesestm\u00f5istetavalt v\u00f5etud ilma selle kehtivuse otsese eksperimentaalse t\u00f5estuseta, kirjutab Physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n

Kiirgusr\u00f5hu ideed on optikas alati uuritud ning kasutatud – n\u00e4iteks on see alusideeks nn optilistele pintsettidele, mille abil saab haarata ning manipuleerida mikroskoopilisi objekte nii mikrobioloogias kui nanotehnoloogias. Valguskiire j\u00f5ud on v\u00f5rdne selle v\u00f5imsuse ja valguse kiiruse jagatisega. Selle p\u00f6\u00f6rdemoment on v\u00f5rdeline kiirgusr\u00f5huga, mis s\u00f5ltub heli- ja optiliste lainete muutuvatest omadustest. Kuna valguse kiirus on erakordselt suur, siis on valguse poolt avaldatav j\u00f5ud ning p\u00f6\u00f6rdemoment v\u00e4ga v\u00e4ikesed ning seega rasked m\u00f5\u00f5ta. Et olukorda veelgi keerulisemaks teha, siis ei suuda teadlased p\u00e4ris t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4rata, kui h\u00e4sti objekt valguskiire lineaarset ning nurkimpulssi neelab, mist\u00f5ttu j\u00f5u ning p\u00f6\u00f6rdemomendi arvutamine on keeruline.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Katseseade.<\/p><\/div>\n

Neil p\u00f5hjustel pole keegi siiani m\u00f5\u00f5tnud kehale valguskiire poolt m\u00f5juvat j\u00f5udu ja p\u00f6\u00f6rdemomenti. \u00d5nneks kehtivad samad valemid aga ka akustikas, kus valguse kiirus asendatakse palju v\u00e4iksemaga – heli kiirusega. Sama v\u00f5imsusega helikiir p\u00f5hjustab seega nii tugevama l\u00fckke kui ja p\u00f6\u00f6rde, muutes nendevahelise suhte m\u00f5\u00f5tmise lihtsamaks.<\/p>\n

Ultraheli f\u00fc\u00fcsik Christine Demore, biofotoonika uurija Mike MacDonald, Gabriel Spalding ning teised panid oma katses kummist litri vette h\u00f5ljuma, pommitades seda keeriselise ultraheli kiirega – keritud pooli sarnase heliga, millel on veidi DNA kaksikahelaga sarnanev kuju. Katse tulemuseks oli impulsimomendi ja p\u00f6\u00f6rdemomendi suhte eksperimentaalne m\u00f5\u00f5tmine ja antud p\u00f5hiprintsiibi katseline kinnitamine. Nagu oodatud, leidsid teadlased, et litrile avaldatava j\u00f5u ning p\u00f6\u00f6rdemomendi suhe v\u00f5rdub l\u00f5ikuvate heeliksite arvuga lainepikkuse kohta.<\/p>\n

,,Artikli oluliseks osaks on see, et me demonstreerisime seda suhet” selgitas MacDonald. ,,Edusamm, mida me selle tulemuseni j\u00f5udmiseks pidime saavutama, on suur kontroll ultrahelilainete \u00fcle – see polnud varem v\u00f5imalik.” Demore lisas, et fokusseeritud ultraheli v\u00e4ljaarendamisel on ka teadust\u00f6\u00f6st kaugemaid rakendusi. ,,Leidub ju terve ala, kus t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja ultraheli seadmeid, mille abil mitteinvasiivselt kasvajaid h\u00e4vitada,” lisas ta. Lisaks on olemas ka projekt, milles t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja sonopintsette, mis p\u00f5hinevad k\u00fcll optilistel pintsettidel kuid suudavad liigutada suuremaid ja raskemaid objekte.<\/p>\n

Artikkel peaks ilmuma l\u00e4hiajal teadusajakirjas Physical Review Letters<\/em>.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rahvusvaheline teadlaster\u00fchm m\u00f5\u00f5tis samaaegselt esmakordselt f\u00fc\u00fcsika ajaloos helilainete impulsimomendi ning p\u00f6\u00f6rdemomendi. Leiti, et see suhe on selges koosk\u00f5las heli- ja optiliste lainete teoorias ennustatuga. Teadlaste s\u00f5nul v\u00f5ib nende meetodist olla kasu ka meditsiini-pilditehnikas ning ravis. Optika ning akustika \u00fcks p\u00f5hiprintsiipe \u00fctleb, et lained kannavad impulssi ning v\u00f5ivad seega kehadele j\u00f5uga m\u00f5juda. Sama oluline on ka […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":26716,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-26715","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26715","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26715"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26715\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26716"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26715"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26715"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26715"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}