{"id":26720,"date":"2012-04-12T22:38:30","date_gmt":"2012-04-12T19:38:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26720"},"modified":"2012-04-12T22:38:30","modified_gmt":"2012-04-12T19:38:30","slug":"kiireim-juhuslike-numbrite-generaator","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26720","title":{"rendered":"Kiireim juhuslike numbrite generaator"},"content":{"rendered":"<p><strong>Austraalia Riikliku \u00dclikooli uurijad arendasid v\u00e4lja maailma kiireima juhuslike numbrite generaatori, kuulates \u201evaikuse helisid\u201c.<\/strong><\/p>\n<p>Uurijad Austraalia Riiklikust \u00dclikoolist \u2013 professor <strong>Ping Koy Lam<\/strong>, Dr <strong>Thomas Symul<\/strong> ja Dr <strong>Syed Assad<\/strong> \u2013h\u00e4\u00e4lestasid oma \u00fclitundlikke valgusdetektoreid, et kuulata vaakumit \u2013 t\u00fchja ruumipiirkonda, kirjutab <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-04-fastest-random-silence.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>Professor Lami s\u00f5nul arvati kuni t\u00e4nap\u00e4evase kvantteooria avastamiseni, et vaakum on t\u00e4iesti t\u00fchi, pime ja vaikne ruumiosa. Peale kvantteooria v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamist avastasid teadlased, et vaakum on ruumi ulatus, milles esinevad spontaanselt ilmuvad ja kaduvad subatomaarsed osakesed. Nende virtuaalsete osakeste kohalolu tekitab juhuslikku m\u00fcra. Seda \u201evaakumi m\u00fcra\u201c esineb k\u00f5ikjal ning see v\u00f5ib m\u00f5jutada ja l\u00f5puks piirata kiudoptika kommunikatsiooni, raadio\u00fclekannete ja arvutite teostusv\u00f5imet.<\/p>\n<div id=\"attachment_26721\" style=\"width: 270px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/10.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-26721\" class=\"size-full wp-image-26721\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/10.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"175\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/10.jpg 260w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/04\/10-250x168.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 260px) 100vw, 260px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-26721\" class=\"wp-caption-text\">Juhuslike numbrite generaator. Pilt: Physorg.com<\/p><\/div>\n<p>\u201eEhkki seda on alati peetud t\u00fc\u00fctuseks, millest insenerid ja teadlased tahaksid m\u00f6\u00f6da hiilida, kasutasime meie vaakumm\u00fcra \u00e4ra juhuslike numbrite genereerimiseks,\u201c v\u00e4itis professor Lam ja j\u00e4tkas: \u201eJuhuslike numbrite genereerimisel on mitmeid kasutusv\u00f5imalusi informatsioonitehnoloogias. Globaalne ilmaennustus, \u00f5huliikluse korraldamine, elektroonilised m\u00e4ngud, kr\u00fcptimine ja ka mitmed arvuti-modelleerimise t\u00fc\u00fcbid s\u00f5ltuvad erapooletute, t\u00f5eliselt juhuslike numbrite k\u00e4ttesaadavusest.\u201c<\/p>\n<p>\u201eK\u00e4esolevalt p\u00f5hineb enamus juhuslike numbrite generaatoritest arvutialgoritmidel. Kuigi arvutiga genereeritud juhuslikud numbrid v\u00f5ivad olla kasulikud, viib algoritmi sisendtingimuste teadmine ennustatava ja taastoodetava v\u00e4ljundini, mis muudab need numbrid mitte t\u00e4iesti juhuslikeks. Selle probleemi \u00fcletamiseks arendati v\u00e4lja juhuslike numbrite generaatorid, mis tuginevad loomult juhuslikele f\u00fc\u00fcsikalistele protsessidele, n\u00e4iteks radioaktiivsele lagunemisele ja kaootilisele k\u00e4itumisele vooluringides,\u201c s\u00f5nas professor Lam.<\/p>\n<p>Dr Thomas Symul lisas: \u201eVaakumm\u00fcra on \u00fcks l\u00f5plikemaid juhuslikkuse allikaid selle lairiba-loomuomasuse t\u00f5ttu ning selle etteennustamatust tagab kvantteooria. Selle t\u00f5ttu oleme v\u00f5imelised genereerima miljardeid juhuslikke numbreid iga sekundi jooksul.\u201c<\/p>\n<p>Dr Syed Assad v\u00e4itis, et teadust\u00f6\u00f6 meeskond riputas oma laua-lasereksperimendi otse internetti. \u201eMe v\u00f5ime h\u00f5lpsasti seda tehnoloogiat kiiremaks muuta, kuid hetkel oleme juba j\u00f5udnud oma interneti\u00fchenduse mahu piirini,\u201c s\u00f5nas ta.<\/p>\n<p>Juhuslike numbrite generaator on internetis k\u00e4ttesaadav aadressil <a href=\"http:\/\/photonics.anu.edu.au\/qoptics\/Research\/qrng.php\"><strong>http:\/\/photonics.anu.edu.au\/qoptics\/Research\/qrng.php<\/strong><\/a>. Veelgi enam \u2013\u00a0iga\u00fcks, kes laeb juhuslikke numbreid otse alla Austraalia Riikliku \u00dclikooli kodulehelt, saab v\u00e4rske ja ainulaadse numbrite j\u00e4rjestuse, mis erineb k\u00f5igile teistele kasutajatele antutest.<\/p>\n<p>Koost\u00f6\u00f6s QuintessenceLabs\u2019iga tahab teadust\u00f6\u00f6 meeskond n\u00fc\u00fcd seadme turule tuua. Selleks loodab meeskond seadme m\u00f5\u00f5tmeid v\u00e4hendada m\u00e4lupulga suuruseni.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-04-fastest-random-silence.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Austraalia Riikliku \u00dclikooli uurijad arendasid v\u00e4lja maailma kiireima juhuslike numbrite generaatori, kuulates \u201evaikuse helisid\u201c. Uurijad Austraalia Riiklikust \u00dclikoolist \u2013 professor Ping Koy Lam, Dr Thomas Symul ja Dr Syed Assad \u2013h\u00e4\u00e4lestasid oma \u00fclitundlikke valgusdetektoreid, et kuulata vaakumit \u2013 t\u00fchja ruumipiirkonda, kirjutab Physorg.com. Professor Lami s\u00f5nul arvati kuni t\u00e4nap\u00e4evase kvantteooria avastamiseni, et vaakum on t\u00e4iesti t\u00fchi, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":26721,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[115],"class_list":{"0":"post-26720","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-tehnovidinad","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26720","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26720"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26720\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26721"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26720"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26720"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26720"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}