{"id":26761,"date":"2012-04-12T22:06:50","date_gmt":"2012-04-12T19:06:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=26761"},"modified":"2012-04-12T22:06:50","modified_gmt":"2012-04-12T19:06:50","slug":"teadlased-valmistasid-mittemurgised-painutatavad-nanolehed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=26761","title":{"rendered":"Teadlased valmistasid mittem\u00fcrgised painutatavad nanolehed"},"content":{"rendered":"

Cornelli materjaliteadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja odava ja keskkonnas\u00f5braliku viisi valmistamaks k\u00f5igest nanomeetrite paksuseid oksiidkristallist lehekesi, mille omadused oleks kasulikud nii elektroonika kui alternatiivsete energiaallikate rakenduste jaoks.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt nanolehtede kuhjast k\u00f5rvalt vaadatuna. Suurendatult on v\u00e4lja toodud optilise mikroskoobi pilt \u00fcksikust eraldatud nanolehest, n\u00e4idates selle optilist l\u00e4bipaistvust. Pilt: Robinson group<\/p><\/div>\n

Millimeetri pikkused ning 20 nanomeetrise paksusega naatrium-koobalt oksiidi kristallid saadi t\u00e4nu uuele meetodile, mis kombineerib traditsioonilise sol-geel s\u00fcnteesi elektrilise v\u00e4li-indutseeritud kineetilise lahti segava protsessiga. Just viimane protsess oligi see, mis viis alt-\u00fcles s\u00fcnteesi meetodi l\u00e4bimurdeni, t\u00e4nu millele k\u00fcmned tuhanded nanolehed tabletikesteks iseorganiseeruvad, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Antud materjalil on huvitavad omadused, seehulgas k\u00f5rge termoelektromotoorj\u00f5ud, hea elektrijuhtivus, \u00fclijuhtivus ning potentsiaal saada naatrium-ioon akude katoodmaterjaliks.<\/p>\n

Tavaliselt ei ole oksiidmaterjalid, nagu n\u00e4iteks keraamilised kohvitassid, elektrit juhtivad – nad on isoleerivad. Et aga antud materjal on juhtiv oksiid, siis saab seda kasutada termoelektrilistes seadmetes, et muundada j\u00e4\u00e4ksoojus elektrienergiaks. N\u00fc\u00fcd, kui teadlased valmistasid nanolehed, siis panustavad nad materjali termoelektriliste omaduste paranemisele, mis v\u00f5imaldaks efektiivsemate alternatiivenergia termoelektriliste seadmete valmistamist.<\/p>\n

Lisaks on antud nanolehekesed painutatavad – m\u00f5nikord isegi kuni 180 kraadi v\u00f5rra. See on keraamiliste materjalide puhul v\u00e4ga erip\u00e4rane, sest tavaliselt on keraamika v\u00e4ga habras.<\/p>\n

Materjal p\u00f5hineb tavap\u00e4rastel looduses rohkelt leiduvatel materjalidel (naatrium, koobalt ja hapnik), sisaldamata m\u00fcrgiseid elemente (n\u00e4iteks telluuri), mida tavaliselt termoelektrilistes seadmetes kasutatakse.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Scalable nanomanufacturing of millimetre-length 2D Nax<\/sub><\/small>CoO2<\/sub><\/small>nanosheets<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Cornelli materjaliteadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja odava ja keskkonnas\u00f5braliku viisi valmistamaks k\u00f5igest nanomeetrite paksuseid oksiidkristallist lehekesi, mille omadused oleks kasulikud nii elektroonika kui alternatiivsete energiaallikate rakenduste jaoks. Millimeetri pikkused ning 20 nanomeetrise paksusega naatrium-koobalt oksiidi kristallid saadi t\u00e4nu uuele meetodile, mis kombineerib traditsioonilise sol-geel s\u00fcnteesi elektrilise v\u00e4li-indutseeritud kineetilise lahti segava protsessiga. Just viimane protsess oligi see, mis […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":26762,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110,147,115,53],"class_list":{"0":"post-26761","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"tag-nanotehnoloogia","11":"tag-tehnovidinad","12":"tag-tulevikuenergia","13":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26761","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=26761"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/26761\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26762"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=26761"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=26761"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=26761"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}